Eesti Inimõiguste Keskus kirjutas täna avaldatud aastaaruandes, et valitsus eiras hea õigusloome tavasid, kuna ei kaasanud allikakaitseseaduse üle peetud aruteludesse ajakirjandusväljaandeid.
Peatüki autori Ülle Madise sõnul on regulatsioon paindlik ning võimaldab kohtul jõuda vastandlikke õigusi kaaludes õiglase lahenduseni, samas märkis ta, et seaduse menetlemisel tekkisid sellele vaatamata kahetsusväärsed vastuolud ning levis valeinfo, vahendasid ERR Uudised.
Madise sõnul on president korduvalt rõhutanud, et kõiki seadusemuudatusi tuleks arutada läbi nende inimestega, keda see puudutab, ning kaasata vastava valdkonna asjatundjaid. "Antud juhul nõnda ei toimitud," kinnitas ta.
Madise sõnul oletasid aga ajakirjandusväljaanded ka varem ekslikult, et andmetöötlust, kriminaalmenetlust ja kahju hüvitamist käsitlevad seadused neile ei laiene.
Seotud lood
Meediavaidluste spetsialist advokaat Ants Nõmperi sõnul on meediavaidluste arv pärast karistuslike kahjuhüvitiste jõustumist tõusnud ning võib öelda, et inimesed on nn hüvitisi kalastama asunud.
Telekanali TV3 vastu on esitanud hagi uudistesse jõudnud naine, kes ekraanil kähmles, lõhkus telekanali võttetehnika ning viidi politseisse, kinnitas AS TV3 juhatuse esimees Priit Leito.
President Toomas Hendrik Ilves kuulutas välja nn allikakaitse seaduse, mille vastu on Eesti meediajuhid korduvalt sõna võtnud.
Maailma Ajalehtede Liit saatis president Toomas Hendrik Ilvesele kirja, milles tunneb muret riigikogu menetluses oleva nn allikakaitse eelnõu pärast.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.