Kallinev nafta võib hakata majanduskasvu pidurdama

Eesti rekordiliselt kõrgele kerkinud bensiinihind järgib maailma hinnatrende. Naftahinnad tõusid eile viimase 27 kuu kõrgeimale tasemele, mis on ekspertide hinnangul märk sellest, et maailma majandus on kosumas. Kuigi musta kulla hinnatõusu on mõjutanud ka külm ilm ja lumetormid nii Euroopas kui ka USAs, usuvad eksperdid, et suurema tõusu taga on siiski pigem paranenud majandusnäitajad.

"USAs ja eurotsoonis on inimesed ootamas taastumise märke," ütles Austraalia panga analüütik Ben Westmore uudisteagentuurile Bloomberg. "Naftasektor on selgelt tõusuteel, osaliselt tänu erakordselt külmale ilmale, aga veelgi rohkem tänu jätkuvalt optimistlikule väljavaatele 2011. aasta majandusarengust, eriti mis puudutab USAd," ütles Reutersile JPMorgani analüütik Lawrence Eagles.

Esmaspäeval tõusis naftabarreli hind esimest korda pärast 2008. aasta septembrit Londonis üle 96 dollari barrelist. Eile pärastlõunal hakkas USA dollar tugevnema ja vedas nafta hinna 94 dollari juurde.

Mis ootab ees aastal 2011? Toornafta hind kerkis läinud aastal 15 protsenti. Spekulandid loodavad sel aastal veelgi suuremat hinnatõusu ning on selles ootuses vastavalt ka panuseid suurendanud.

Hinnangud, kui palju toornafta hind aastal 2011 tõuseb, on kõikuvad. Arvestades, et Hiina kasv mõnevõrra pidurdub ja ka euro võlakriis muutub taas aktuaalseks teemaks, siis ei tohiks toornafta hind vähemalt lähiajal oluliselt tõusta, ütles Bloombergile Raiffeisen panga analüütik Hannes Loacker.

Suurem osa majandusuuringute instituute, pankasid ja eksperte eeldavad, et 2011. aastal on nafta hind 70 ja 90 dollari vahel barrelist. Pessimistid ennustavad, et hinnad tõusevad 100 dollarini ja rohkem, nagu viimati aastal 2008 enne majanduskriisi.

Saksa raadiojaamale WDR 2 intervjuu andnud Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) ekspert Fatih Birol ennustab aga suuremat hinnatõusu ja hoiatab: "Tõusvad hinnad võivad 2011. aastal muutuda tõsiseks probleemiks maailma majandusele. Kuna konjunktuuri tõus on seni veel nõrk, võib nafta hinnatõus paljudes riikides majanduskasvu alla suruda."

Võtmerollis on hinnatõusu küsimuses naftat tootvad riigid, eelkõige OPEC. "Kui nad tahavad, võivad nad tootmist laiendada. Kui aga vaadata viimaseid avaldusi, siis tundub, et nad ei ole valmis naftatootmist suurendama. Ja see tähendab kõrgemaid naftahindu aastal 2011," ennustab Birol. Võimalik on hinnatõus koguni 145 dollarini barrelist või isegi 200 ja üle selle, pakub IEA ekspert. See tähendaks maailma majandusele aga Biroli sõnul juba katastroofi.

2008. aasta hinnaralli võis olla eelmäng. Saksa naftaekspert Werner Zittel usub samuti WDRile antud intervjuus, et 2011 saab maailma naftaga varustamisel saatuslikuks aastaks. Zittel usub, et 2008. aasta hinnašokk oli alles eelmäng sellele, mis veel tulemas on. "Globaalne finantskriis ja majanduse kokkuvarisemine andsid naftale ainult hingetõmbepausi," ütleb Zittel ning usub, et aastal 2011 on oodata naftatarbimise suurt tõusu. "Otsustav küsimus on, kas naftatootmist saab samavõrra ka suurendada. Kui ei õnnestu tootmist laiendada, siis võib see väga, väga kalliks minna," ennustab Zittel.

Autor: Katri Soe-Surén