Esimene euronädal lubab positiivsete uudiste jätku

Vara on veel öelda, kas sisetarbimises tabas meid paljukardetud eurošokk. Samuti pole selge, mil määral eurotsooniga liitumine välisinvesteeringuid ikkagi soodustab ja kas või Skandinaavia ettevõtete siia ületoomist hoogustab. Kuid märgid esimesest euronädalast on paljulubavad.

Tegemist võib olla "surnud kassi põrkega", kuid sisetunne ütleb, et suure tõenäosusega siiski mitte. Võib-olla tõesti oleme alahinnanud euroga liitumise mõju, nagu me alahindasime ka Euroopa Liiduga liitumise head mõju 2004. aastal.

Börs sööstis üles. Kõige parem märk on minu jaoks Tallinna börsil toimuv. Nelja päevaga on börs kerkinud 8,5%, kusjuures muljetavaldava käibega. Aktsiaostjate seas on ka palju kohalikke, Eesti investoreid.

Ühest küljest näitab see, et mullu Tallinna börsil ilma suurema kärata toimunud tõus, kus ühest aasta alguses investeeritud kroonist sai aasta lõpuks 1, 75 krooni, on inimeste teadvusesse jõudnud. Ka spetsialistid on oma selle aasta prognoosides optimistlikud. Kuid tervikuna on aasta esimeste päevade börsitõus märk optimismipuhangust. Kel raha on, see näib uskuvat Eesti majandusse. Milleks hoida raha hoiusel, kui saaks seda targemini investeerida.

Üle mitme aasta tuleb esimesi uudiseid palkade tõstmisest. Silmet teatas eile 20%-lisest palgatõusust. Tõsi, Silmet on haruldaste muldmetallide maailmaturul vägagi arvestatava turuosaga, kuid ikkagi - ettevõtte omanik Tiit Vähi on minu silmis tõeline kapitalist, kes heast peast raha ei kuluta. Ma arvan, et palkade tõstmisest hakkame veelgi uudiseid kuulma. Eriti teisel poolaastal.

See, et paljud ettevõtted tõstsid aastavahetusel hinda, näitab, et mingi nõudluse kasv vähemalt mõnes sektoris on olemas. Vähemalt seda usutakse.

Välismeedia kiidab. Ma pole kunagi varem juhtunud välispressist lugema Eesti kohta nii palju positiivset sedavõrd lühikese ajaga kui eelmise aasta lõpus ja selle alguses. Tavaliselt paistab Eesti silma kas millegi negatiivse või ekssovjetlikuga. Nüüd on nii mõjukas äriajakirjandus kui ka laiemale publikule mõeldud üldmeedia visandanud Eestist pildi kui riigist, kes on millegi erakordsega hakkama saanud. Eestlasi kujutatakse kui inimesi, kes on nõus pingutama parema tuleviku nimel.

Kõige paremini võtab selle kokku värske Economist: "Eesti viimase kümnendi majanduskogemus pakub nii mõnegi õppetunni raskustes euroala riikidele, mh sedagi, et isegi väike, vaene, eksnõukogude vabariik võib jääda ellu, isegi jõudsalt kasvada euroala liikmena koos võimsa Saksamaaga."