Hiina ostutuur Euroopas

 Kokku  8,7 miljardit eurot on lepingute kogusumma, mis reedel Berliinis Hiina ja Saksa äriliidrite poolt alla kirjutati. Suurim tükk kokku 11-nest leppest ja koostööaktist läks VW-le, suurusega ligi 2,6 miljardit eurot. Lepped näevad ette näiteks ka ühe Hiina tuumajaama moderniseerimist ja kolme konteinerlaeva ehitust.

Reedel Berliinis kantsler Angela Merkeliga kohtunud Hiina asepeaministri Li Keqiangi sõnum oli, et ka Hiina huvides on euro stabiilsuse ja ühtse Euroopa säilimine. Euroopa koos euroga jääb Hiina finantsinvesteeringute jaoks olulisimaks turuks maailmas, kinnitas Li.

Majandusminister Rainer Brüderle oli eelnevalt pannud Hiina valitsusele südamele mitte raskendada Läänele ligipääsu haruldastele muldmetallidele. Nimelt on Peking oluliselt piiranud selle tehnoloogiatööstuse jaoks olulise tooraine eksporti, põhjendades seda vajadusega keskkonda hoida ja väites, et seni on toorainevarusid liigselt ekspluateeritud. Hiina hoolitseb enda sõnul muuhulgas ka selle eest, et haruldased muldmetallid ühel hetkel otsa ei saaks. Hiinas asub 30 protsenti maailma haruldaste muldmetallide tagavaradest.

Neljapäeval teatas Hiina, et investeerib Hispaania võlakirjadesse 6 miljardit eurot – seega umbes samapalju kui varem ostetud Kreeka ja Portugali võlakirjadesse kokku. Euro stabiliseerimiseks plaanib Hiina jätkata Hispaania, Portugali ja Kreeka võlakirjade ostmist ka tulevikus.

Hiina suursaadik Saksamaal Wu Hongbo ütles, et Euroopa riikide võlakirjade ostmine teenib vastastikuseid huvisid. Hiina näeb Euroopa Liitu olulise kaubanduspartnerina, seega toetab võlakirjade ost mõlema poole „ühist arengut“. „Hiina ostis Hispaania võlakirju ja jätkab nende ostmist, et toetada stabiilsust finantsturgudel,“ ütles Wu Berliinis ajakirjanikele. Hiina valuutareservid ulatuvad ligikaudu 2,65 biljoni USA dollarini.

 

Autor: Katri Soe-Surén