Meelemuutus

Ministri ootamatu käik tekitab küsimuse, kelle huvides ta tegutses.

“Paratamatult tekib küsimus, milliste huvigruppide eduka lobitöö tulemusena nimetatud määrus vastu võeti,” ütles ASi Neste Eesti peadirektor Ivar Kohv keskkonnaministri kiiret meelemuutust kommenteerides.MTÜ Eesti Õliühing tegevdirektor Toomas Saks nimetab ministeeriumi põhjendusi koguni lolluseks. Tema hinnangul võis määruse muutmisest ilmselt kõige enam huvitatud olla kerge kütteõli suurim importija, Anatoli Tšuletšiga seotud Saurix Petroleum. Kasutajatest võidavad Saksa arvates ilmselt kõige enam AS Eesti Raudtee ning ASi Saaremaa Laevakompanii tütarettevõte OÜ Väinamere Liinid.Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi tehtud muudatuste sisu seisneb selles, et osas sõidukites lubatakse Eestis kasutada suurema väävlisisaldusega keskkonnale kahjulikumat kütust.“Peamiselt Venemaalt ja Valgevenest toodava suurema väävlisisaldusega vedelkütus on veidi odavam, nii umbes 5–7 dollarit tonni kohta,” lausus Saks.Eestis kehtis 2009. aasta algusest määrus, mis kehtestas vedelkütuste väävlisisalduse piirnormiks 10 mg/kg. Eelmise aasta 13. detsembril allkirjastas minister Tamkivi määruse, millega oleks sama piirnorm jäänud kehtima ka alanud aastal, kuid ootamatult muutis minister Tamkivi meelt ja allkirjastas kaks nädalat hiljem ehk 22. detsembril uue määruse, mis keeras kõik pea peale.Tamkivi uus määrus lubab Eestis tänavu kasutada väljaspool sõiduteid töötavates masinates ja traktorites kütust, mille väävlisisalduse piirmäär on 20 mg/kg. Lisaks sellele suskas keskkonnaminister viimasel minutil määrusesse sisse punktid, mis lubavad tänavu raudteeveeremites kasutada kütust, mille väävlisisaldus on 1000 mg/kg, ning siseveelaevades ja väikelaevades kerget kütteõli, mille väävlisisaldus on 20 mg/kg.“Selle aastaga tagatakse sujuv üleminek ettevõtetele, et neil oleks aega ära kasutada juba soetatud kütus ja et neil oleks aega hakata tegelema uute hangetega,” põhjendas keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Pavel Ivanov, miks keskkonnaministeerium muutis väävlisisalduse piirmäära.

Keskkonnaministeerium selgitustega hädas Pressiesindaja Ivanov ei osanud vastata küsimusele, kes olid need ettevõtjad, kes taipasid juba enne määrusele alla kirjutamist soetada suurema väävlisisaldusega kütusepartiisid olukorras, kui Eestis kehtis veel rangem väävlisisalduse piirnorm. Samuti ei vastanud Ivanov küsimusele, kuidas keskkonnaministeerium üldse teadis, et keegi ettevõtetest on soetanud suurema väävlisisaldusega vedelkütuse varusid.“Keskkonnaministeeriumi väide on lollus, sest mitte kellelgi ei ole ju näiteks aastavarusid,” muigas MTÜ Eesti Õliühing tegevdirektor Toomas Saks.Saaremaa Laevakompanii tegevjuhi Tõnis Rihvki kinnitusel ei võida nad suurema väävlisisaldusega kütuse määrusest midagi. “Me oleme kõik oma tarned senise 10 mg piirnormiga arvestanud. Pealegi ostame vedelkütust jooksvalt erinevatelt müüjatelt ja meil mingeid varusid ette ostetud ei ole,” ütles Rihvk.Hiljuti sai aga teatavaks, et tänavu tarnib Eesti Raudtee tütarfirmale EVR Infra vedelkütuseid AS Olerex. Varasematel aastatel oli üks põhitarnijaid Saurix Petroleum. Kütuse hankimiseks Eesti Raudtee riigihanget ei korraldanud. “EVR Cargo ei kuulu oma hangetega riigihangete alla,” põhjendas Eesti Raudtee pressiesindaja.Olerex ei soovinud öelda, kellelt tema ostab Eesti Raudteele tarnitava kütuse. Äripäeva saadetud küsimusele, kas Olerex ostab erimärgistatud kütteõli Saurix Petroleumilt, jättis Olerexi turundusjuht Antti Moppel sisuliselt vastamata.

Arusaamatu otsusToomas Saks ütles, et tema ei saa aru, miks keskkonnaministri uus määrus eelistab ühte transpordiliiki teistele. “Miks raudtee võib näiteks tossutada 1000 mg/kg väävlisisaldusega kütusega ja bussid ei või seda teha,” imestas Saks. “Kui riik tahab teatud majandusharu või tegevust doteerida, siis tuleks seda teha maksude kaudu. Aga praegu, tundub mulle, on keskkonnaministeerium läinud vastuollu iseendaga – ministeeriumi eesmärk peaks ikka olema keskkonna hoidmine.”Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi sõnul oleks temale pigem meeldinud, et väävlisisalduse rangem nõue oleks jõustunud juba sellel aastal. “See 2012. aasta tärmin oli majandusministeeriumi nõue,” väitis Tamkivi.Majandusministeeriumi pressiesindaja kinnitusel kooskõlastasid nad osa määruse eelnõu punkte. Nende oluliste muudatuste eest, mis hiljem juurde tulid, vastutab keskkonnaminister, märkis ta.Just keskkonnaminister lisas määruse viimasesse varianti punktid, mis lubavad suurema väävlisisaldusega kütust kasutada raudteeveeremites ning sisevee- ja väikelaevades.

Kuidas minister meelt muutis?Keskkonnaministri 19.05.2005 määrusega “Vedelkütustele esitatavad keskkonnanõuded” sätestati vedelkütuste väävlisisalduse piirmäärad. Alates 1.01.2009 kehtestati diislikütuste väävlisisalduse piirmääraks senise 50 mg/kg (0,005% massist) asemel 10 mg/kg (0,001% massist). Kerge kütteõli ehk nn ahjukütuse maksimaalne lubatud väävlisisaldus on alates 1.01.2008 kuni 1000 mg/kg (0,1% massist).13.12.2010 kirjutas keskkonnaminister alla biokütuste säästlikkuse kriteeriume käsitlevale määrusele, mis muu hulgas lubas alates 1.01.2011 kasutada väljaspool teid kasutatavates liikurmasinates ning põllu- ja metsamajandustraktorites kütust, mille väävlisisaldus ei ületa 10 mg/kg. Määrus hakkas kehtima 16.12.2010 ja seega jätkus sisuliselt olukord, mis kehtis juba alates 1.01.2009.22.12.2010 kirjutas aga keskkonnaminister alla uuele määrusele, millega muutis kardinaalselt oma kaks nädalat varasema määrust. Uus määrus lubab 1.01.2011 kuni 1.01.2012 kasutada väljaspool teid kasutatavates liikurmasinates ning põllu- ja metsamajandustraktorites kütust, mille väävlisisaldus ei ületa 20 mg/kg. Alates 1.01.2011 on lubatud raudteeveeremites ning põllu- ja metsamajandustraktorites kasutada kütust, mille väävlisisaldus ei ületa 1000 mg/kg tingimusel, et sellise kütuse kasutaja tagab heitekontrollisüsteemide nõuetekohase toimimise. Määrusesse lisati punkt, et sisevee- ja väikelaevad tohivad kasutada kuni 1.01.2012 kerget kütteõli, mille väävlisisaldus ei ületa 20 mg/kg.Alates 1.01.2012 tohib Euroopa Liidus kasutada vaid vedelkütust väävlisisaldusega 10 mg/kg.