Heiki Kranich: naine jääb ikka emaks

Eesti tööjõu-uuringu andmetel oli Eesti naiste ja meeste keskmiste palkade erinevus 2000.-2008. aastal 28,7%.

Eesti Loto juhi Heiki Kranichi sõnul esineb palgaerinevus pigem erinevate ametikohtade järgi, mitte soo järgi. „Arvan, et see on otsitud probleem,“ kommenteeris Kranich. Näiteks kui poes töötab müüjana mees, siis makstakse talle sama palju palka, kui tema naissoost kolleegile, lisas Kranich.

Uuring rõhutas avaliku sektori olulist rolli poliitika kujundajana, mistõttu tuleb arvesse võtta soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise printsiipi, et oma tegevuses mitte vastu töötada soolise võrdõiguslikkuse tagamise eesmärgile. Avaliku sektori tööandja peaks olema eeskujulik teistele ettevõtetele ja organisatsioonidele, mis ühtlasi aitaks kaasa palga ühtlustamisele.

„Eesti Loto palgakorraldus on õiglane, teiste avaliku sektori ettevõtetest puudub ülevaade. Kui aga vaadata valitsusasutusi, siis ma ei mäleta, et keskkonnaministeeriumis oleks palka makstud töötaja soost lähtudes,“ kommenteeris Kranich. Ta täpsustas, et osakonnajuhatajal oli osakonnajuhataja palk ning palgatase sõltus tööülesannetest ja vastutusest.

Uuringu läbiviijad märkisid, et Eestis on väga pikk lapsehoolduspuhkus, mille tagajärjel jäävad naised 1,5-2 aastaks töölt kõrvale ja see mõjutab naiste karjääri, edu ning palka. Samuti võib see tekitada tööandjates arvamust, et naise värbamine on tülikas ja kulukas.

„See probleem jääb alati või senikaua, kuni ei ole välja mõeldud, kuidas mehed saaksid rasestuda. Naine on olnud ja jääb emaks ning töölt eemaloleku risk on neil olemas,“ lausus Kranich.

Ta täpsustas, et meestega on tegelikult sama probleem, sest meestel on samuti võimalus lapsehoolduspuhkusele jääda ja ka nende kvalifikatsioon siis tõenäoliselt langeb.

„See, kumb peaks lapsega koju jääma, on tavaliselt pere enda otsus ja riigil hakata mingisugust poliitikat välja mõtlema on puhas rumalus,“ kommenteeris Kranich.

Kranich peab loomulikuks, et lapse esimestel aastatel on ema see, kes teda hoiab ja õpetab, sest emal on selles vanuses lapsele rohkem turvatunnet anda.

Uuringu tellimise ajendiks oli saada rohkem infot palgalõhe olemuse ja seda kujundavate tegurite kohta. Selleks analüüsiti palgalõhet ja selle põhjuseid, lisaks uuriti teoreetilist kirjandust ja empiirilisi tulemusi välisriikides, viidi läbi juhtumianalüüsid personalipraktikate rollist palgalõhe kujundamisel ning anti poliitikakujundamise soovitusi Eestile soolise palgalõhe vähendamiseks. Uuringu läbiviijateks oli poliitikauuringute keskus PRAXIS ja Eesti Rakendusuuringute Keskus CENTAR.

 

Autor: Väinu Rozental, Alyona Stadnik