• OMX Baltic0,07%271,68
  • OMX Riga0,79%869,3
  • OMX Tallinn0,08%1 733
  • OMX Vilnius0,07%1 065,48
  • S&P 500−0,9%5 916,89
  • DOW 30−0,86%42 624,1
  • Nasdaq −1,05%19 515,62
  • FTSE 100−0,35%8 121,01
  • Nikkei 225−0,96%39 894,54
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%112,23
  • OMX Baltic0,07%271,68
  • OMX Riga0,79%869,3
  • OMX Tallinn0,08%1 733
  • OMX Vilnius0,07%1 065,48
  • S&P 500−0,9%5 916,89
  • DOW 30−0,86%42 624,1
  • Nasdaq −1,05%19 515,62
  • FTSE 100−0,35%8 121,01
  • Nikkei 225−0,96%39 894,54
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%112,23
  • 16.01.11, 12:13
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

RMK juht: meeste ja naiste palgad on ühtlustunud

Reedel sotsiaalministeeriumis tutvustatud uuringust „Sooline palgalõhe Eestis“ selgus, et palgalõhe vajab ühtlustamist. RMK juhi Aigar Kallase arvates on palgad juba ühtlustatud, kuid mitte teadlikult.
Eesti tööjõu-uuringu andmetel oli Eesti naiste ja meeste keskmiste palkade erinevus 2000.-2008. aastal 28,7%.
Riigimetsa Majandamise Keskuse juhi Aigar Kallase sõnul ei ole ta kunagi mõelnud, et keegi peaks saama rohkem palka seetõttu, et on ühest või teisest soost.
„Vägisi ei saa palku ühtlustada, inimetele peaks maksma palka, mida nad väärt on ja töö eest, mida nad teevad,“ kommenteeris Kallas.
Uuring rõhutas avaliku sektori olulist rolli poliitika kujundajana, mistõttu tuleb arvesse võtta soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise printsiipi, et oma tegevuses mitte vastu töötada soolise võrdõiguslikkuse tagamise eesmärgile. Avaliku sektori tööandja peaks olema eeskujulik teistele ettevõtetele ja organisatsioonidele, mis ühtlasi aitaks kaasa palga ühtlustamisele.
„Olen töötanud RMKs ja keskkonnaministeeriumis ning mõlemas on alluvaid tasustatud lähtuvalt tööst,“ lausus Kallas ning lisas, et näiteks RMKs töötav metsaülem või metsnik, olgu ta naine või mees, saab samasugust palka.
„Palkade ühtlustamine on küll toimunud, aga mitte teadlikult, kogu aeg on lähtutud ikka ametist,“ ütless Kallas.
Uuringu tellimise ajendiks oli saada rohkem infot palgalõhe olemuse ja seda kujundavate tegurite kohta. Selleks analüüsiti palgalõhet ja selle põhjuseid, lisaks uuriti teoreetilist kirjandust ja empiirilisi tulemusi välisriikides, viidi läbi juhtumianalüüsid personalipraktikate rollist palgalõhe kujundamisel ning anti poliitikakujundamise soovitusi Eestile soolise palgalõhe vähendamiseks. Uuringu läbiviijateks oli poliitikauuringute keskus PRAXIS ja Eesti Rakendusuuringute Keskus CENTAR.
Autor: Väinu Rozental, Alyona Stadnik

Seotud lood

Uudised
  • 16.01.11, 09:44
Piret Minn: üldine töökorraldus võiks olla paindlikum
Sotsiaalministeeriumis tutvustati reedel uuringut „Sooline palgalõhe Eestis“, kus palgalõhe ühtlustamiseks soovitati muuta lapsehoolduspuhkust paindlikumaks. ES Sadolin ASi tegevjuht Piret Minn arvas, et tegelikult võik kogu töökorraldus olla paindlikum.
Uudised
  • 16.01.11, 16:28
Heiki Kranich: naine jääb ikka emaks
Sotsiaalministeeriumis tutvustati reedel uuringut „Sooline palgalõhe Eestis“, kus toodi välja, et töö ja pereelu aitavad ühtlustada palgalõhet. Eesti Loto juhi Heiki Kranichi sõnul jääb naine ikka emaks ning riskid, mis lapsehoolduspuhkusega kaasnevad, jäävad.
Uudised
  • 17.01.11, 09:26
GSMvalve juht: naine müüb turvalahendusi paremini
Sotsiaalministeeriumis tutvustati reedel uuringut „Sooline palgalõhe Eestis“, kus selgus, et naine saab Eestis mehest vähem palka. GSMvalve juhi Hans Alteri sõnul naised kuidagi pelgavad turvafirmas töötamist kuid tegelikult üks asjalik naisterahvas müüb turvalahendusi “meeste maailmas” palju paremini kui meesterahvas.
Uudised
  • 14.01.11, 12:44
Sooline palgalõhe Eestis –  avalik sektor eeskujuks
Täna tutvustati sotsiaalministeeriumis uuringut „Sooline palgalõhe Eestis“, mille eesmärk oli uurida, kui suur on Eestis olnud sooline palgalõhe aastatel 2000-2008 ja millest see erinevus on tingitud.
  • ST
Sisuturundus
  • 30.12.24, 08:00
Miks tasub laenupakkumisi võrrelda?
Tulev aasta toob ettevõtjatele hulganisti lisakulusid erinevate maksude ja seadusemuudatuste näol. Kindlasti tuleb tegeleda kulude kärbetega hoidmaks jätkusuutlikku konkrurentsieelist turul. Selleks peab olema esimene samm taotleda paremad krediidi rahastuse tingimused. Pane rahastajad proovile laenuvõrdlusportaalis Sortter!

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele