GSMvalve juht: naine müüb turvalahendusi paremini

Eesti tööjõu-uuringu andmetel oli Eesti naiste ja meeste keskmiste palkade erinevus 2000.-2008. aastal 28,7%.

GSMvalve juht Hans Alter sõnul on GSMvalve Eestis läbi aegade klientide arvult kõige kiiremini kasvanud turvafirma ning tänu sellele on personali värbamise probleem ettevõttes olnud pidev teema. „GSMvalves on naisi vähem kui mehi kuna naisi lihtsalt kandideerib töökohtadele vähem. Naised kuidagi pelgavad turvafirmas töötamist kuid tegelikult üks asjalik naisterahvas müüb turvalahendusi “meeste maailmas” palju paremini kui meesterahvas,“ kommenteeris Alter. Ta märkis, et töökohtadele kandideerijates on tunda kuidagi ebakindlust ja kõhklust, kuskile on kadunud inimestes see säde, et ma teen ära, ma suudan seda teha!

GSMvalves ei ole naiste ja meeste vahel palgalõhet, kõikidel on ühed ja samad tingimused. Küll aga on välja kujunenud töökohad kus esineb rohkem naisi kui mehi, lisas ta. „Näiteks backoffice töötajad on enamuses naised, nii väga kui me ka ei tahaks on raske leida meesterahvast sekretäri. Samas müügitöös oleme otsinud ärikliendi müügijuhte üle 6 kuu ning tööturult ei ole kedagi võtta,“ lausus Alter.

GSMvalve juhi sõnul on kandideerijaid sadades kuid peale esimest ülesannet on selge, et väga vähesed sobivad müügitööle. „Naisi millegipärast kandideerib oluliselt vähem kui mehi, me võtaks rõõmuga tööle naisterahva müügitööle kui ainult oleks keda võtta, siinkohal kutsun kõiki ülesse meile CV-si saatma,“ lausus Alter.

Alteri arvates, ei tule naiste ja meeste palgalõhe mitte sellest, et naistöötajale makstakse vähem vaid sellest, et naissoost juhtivtöötajaid on vähem kui mehi.„Ettevõtjana võin öelda, et Eestis ei ole mingit probleemi naiste ja meeste töötasude vahel, pigem tuleks küsida, et miks 25 aastane noor inimene läheb välismaale marju korjama? Programm talendid koju tegeleb ju tagajärgedega ning koju ei tule mitte talendid vaid raisatud talendid, marjakorjajad ja muud lihttöölised välismaalt, kes on oma karjääri ja elu ära rikkunud. Kahju on vaadata kui noor 25 aastane inimene läheb välismaale, selle asemel, et karjääri teha Eestis ning meil siin kohapeal häid töötajad võtta ei ole,“ kommenteeris Alter.

Uuringu läbiviijaid märkisid, et avaliku sektori tööandja peaks olema eeskujulik teistele ettevõtetele ja organisatsioonidele. Avaliku sektori organisatsioonid võiksid võtta soolist võrdõiguslikkust tagavad personalipraktikad ja tagada õiglase palgakorralduse, mis oleks saavutatud läbi ametikohtade hindamise ning regulaarse palgaandmete soolise analüüsi.

„Masu ajal oli selgelt näha, et avaliku sektori töötajate palgad olid liiga kõrged, iga spetsialist sai 10 000 krooni kätte ning erasektor lihtsalt ei saanud selliseid tasusid maksta. Riik oleks pidanud masu ajal rohkem kärpima avaliku sektori töötasusid. Õnneks on majandus jälle kasvuteel ja näha on, et ka eraklient hakkab vaikselt tarbima,“ lausus Alter. Eesti on masust välja tulnud päris tervena just sellepärast, et me oleme pisike, paindlik ning suudame kiiresti reageerida, põhjendas ta.

Samuti soovitati palgalõhe ühtlustamiseks seda, et ühtlasem võiks olla töö ja pereelu. Näiteks tuua rohkem paindlikkust lapsehoolduspuhkusesse, taastada 10päevane tasustatud isapuhkus, võtta kasutusele individuaalne õigus lapsepuhkusele ja suunata vanemaharidust ka isadele.

„Naistel on elus periood, mis seotud laste kasvatamisega ning seda võib kindlasti võrdsustada töökohaga, tänane lapsetoetus on väga positiivne ning seda tuleks kindlasti jätkata või võimalusel isegi suurendada,“ kommenteeris Alter.

Uuringu tellimise ajendiks oli saada rohkem infot palgalõhe olemuse ja seda kujundavate tegurite kohta. Selleks analüüsiti palgalõhet ja selle põhjuseid, lisaks uuriti teoreetilist kirjandust ja empiirilisi tulemusi välisriikides, viidi läbi juhtumianalüüsid personalipraktikate rollist palgalõhe kujundamisel ning anti poliitikakujundamise soovitusi Eestile soolise palgalõhe vähendamiseks. Uuringu läbiviijateks oli poliitikauuringute keskus PRAXIS ja Eesti Rakendusuuringute Keskus CENTAR.