Kanajev istub kopsakal rahahunnikul

"Kõige tähtsam eesmärk on Muuga sadamas asuva konteinerterminali arendamine. Juba viimase viie aasta jooksul on meil Tallinna Sadamaga diskussioon selle üle, meie soovime maad juurde saada, et suurendada terminali võimsust, aga Tallinna Sadam ajab mingit oma poliitikat. Nende arvates ei ole Transiidikeskus see partner, kes peaks arenema ja investeerima," räägib Kanajev.

Kui leping õnnestuks sõlmida, siis oleks kohe esimesel aastal vaja Transiidikeskusel investeerida 150 miljonit krooni. Seetõttu pole Kanajev oma vara ka kuhugi mujale investeerinud, vaid hoiab seda kontol kavandatava investeeringu tarbeks.

Kanajev märgib, et ta ei saa aru, miks on Tallinna Sadam nende äri arendamise vastu ning millest see vastuseis on põhjustatud. "Välismaised investorid on neile paremad. Eelkokkulepe on sadamal sõlmitud Hiina Ningbo sadamaga, kes lubas, et nad tulevad ja investeerivad sadama arengusse, kuid kaks aastat kestnud läbirääkimised pole midagi toonud," kurdab Kanajev.

Majanduskriis mõjutas negatiivselt ka Transiidikeskuse käivet. Konteinervedude käibes kaotas ettevõte 2009. aastal 30%. "Eelmisel aastal saime poole sellest ehk 16% tagasi. Varsti saame tagasi ka esialgsed käibenumbrid ja oleme valmis kasvuks," kinnitab Kanajaev. Kasvuplaane pidurdab aga lahkheli Tallinna Sadamaga.

"Hoolimata sellest, et meil oli Tallinna Sadamale pakkuda reaalne äriplaan sellele maatükile, küsis sadam rahvusvahelised pakkumised, uue, sõltumatu, konkureeriva operaatori leidmiseks," lausub Kanajev. Ta kinnitab, et tema firma oli Tallinna Sadamaga valmis lepingu sõlmima juba 2007. aastal ning parneriks oli Venemaa firma Kaug-Ida merelaevastik, kellele kuulub Vladivastoki sadam, laevastik ja terminalid.

Lähiajal peaks Tallinna Sadam otsustama, kellega ta koostööd teeb. Lisaks Transiidikeskusele tegi oma pakkumise ka Venemaa firma Rail Garant. "Viimane on hiljuti loodud ettevõte, millel pole kogemust terminalide äris. Nad tegelevad raudteevedudega," lisab Kanajev.

Tema teises firmas Kentaur on samuti suur osa varadest rahana pangakontol. Selle raha investeerimine seisab mitmete detailplaneeringute taga. Esimene suur projekt on kaubandus- ja meelelahutuskompleks Koplis, aadressil Tuulemaa 20, kasuliku pindalaga 18 000-19 000 m2, kuhu on lisaks kaubanduspinnale planeeritud raamatukogu, perearstikeskus, apteek.

Teine projekt on kavandatud Tallinnas aadressile Pirita tee 32 ja 50, Orlovi lossi kõrvale. Sinna kavatseb Kanajev rajada meditsiinikeskuse ehk medical SPA. "Näiteks ema läheb diagnostikasse, isa saab lapsega samal ajal veekeskuses mõnuleda. Sinna tuleb ka 200-kohaline hotell. Töökohti tuleb vähemalt 250-300," kirjeldab Kanajev oma äriplaani, mille teostamist on hakanud takistama naabruses asuvate villade omanikud, kellele mõte naabrusesse kerkivast tervisekeskusest ja hotellist ei meeldi.

Kolmas suurem projekt, mille tarbeks ta raha pangakontol hoiab, on külmhooneterminal, mida ta rendib praegu Tallinna Sadamalt. Seda terminali soovib Kanajev sadamalt ära osta.

"Mina olen valmis investeerima, mul on nii linna kui riigi jaoks head projektid, kuid miskipärast need rahad ei meeldi. Raha on, soov on, võimalused on, ideed on, kuid millegipärast ei võeta neid positiivselt vastu. Ma ei tea, miks. Ma loodan, et need on ainult ajutised raskused," räägib Kanajev.

Äripäev avaldas täna edetabeli ettevõtjatest, kelle firmade kontol oli 2009. aasta lõpu seisuga enim likviidset vara ehk raha ja/või lühiajalisi finantsinvesteeringuid.