Davosi eliit kaardistab uut reaalsust

„Põhjala riigid said 1990. aastatel (kriisist – toim.) väärtusliku õppetunni ning kasutasid seda maailma kõige konkurentsivõimelisemate riikide sekka tõusmiseks. Ei ole mingit põhjust, miks ülejäänud Euroopa ei võiks sama teha,“ kirjutas Davosis Põhjala kogemust jagama palutud Jacob Wallenberg ajalehes Financial Times. Maailma äri- ja poliitilise eliidi aasta tippsündmuse staaži on Rootsi SEB panga aseesimehel juba paar aastakümmet.

Samas mullu Davosis koos Kreeka peaministriga euroala tuleviku üle arutlenud Läti president tänavu foorumikutset ei saanud. Ju siis ei ole me rahvusvahelisel areenil veel nii mõjukad, nentis politoloog Jurgis Liepnieks agentuurile Leta.Kreeka peaministri leiab tänavugi Davosi koguneva 2500 poliitiku, äriliidri ja muude avaliku elu tipptegijate seast, kus Euroopast annavad tooni Saksamaa kantsler Angela Merkel, Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy ja Euroopa Keskpanga juht Jean-Claude Trichet.

Tõenäoliselt jääb foorumi põhiarutelude kõrvalt piisavalt aega, et suletud uste taga ja kaamerate eest varjus euroala võlakriisi arutada. Võib-olla sünnib just siin kokkulepe euroala kriisifondi suurendamiseks või kasutusvõimaluste avardamiseks, et tõkestada kriisi levik Portugali ja Hispaaniasse – Davosi kuluaarides on varemgi olulisi otsuseid sündinud. Ja see on ka ürituse eesmärk – tuua otsustajad kokku, et anda neile võimalus mitteametlikus õhkkonnas vabalt mõtteid vahetada.Eelkõige keerlevad foorumi teemad tänavu kiirete muutuste ümber majandusliku ja poliitilise võimukeskme nihkumisest arenenud riikidest arenevatesse riikidesse.„Ootan huviga USA ja Hiina presidentide (hiljutise – toim.) kohtumise tulemusi, mis annaks märku, kuivõrd võimalik on harmoonilise maailma ülesehitamine sellest võimunihkest hoolimata,“ ütles Klaus Schwab, kes on Davosi foorumit korraldanud juba 41 aastat.

Muutunud reaalsust kajastab ka osalejate nimekiri, kus enam kui pooled 35 Davosi saabuvast valitsusjuhist esindavad arenevaid riike. Foorumi avakõne au oli planeeritud Venemaa presidendile Dmitri Medvedevile, enne kui terrorirünnak Moskva lennujaamas sundis presidenti reisi edasi lükkama.

Arutlusteemasid maailma liidritel jätkub – Euroopa võlakriis, erikiiruseline majanduskasv, toiduainete hinnatõus ja maailmamajanduses taas pead tõstev inflatsioon, valuuta- ja kaubandussõdade oht, jätkuvad probleemid maailma finantssüsteemis. Samuti küsimus liidrirollist globaalsetele probleemidele lahenduse otsimisel, olgu tegemist kliimamuutuste või tuumarelvastuse tõkestamisega – muret teeb, et kriisis esile tõusnud G20 riikide grupp ei käi enam ühte jalga.Eraldi arutelu tuleb ka WikiLeaksi fenomenist. „Seegi on uus reaalsus ja sümptom digitaalmaailma mõjukusest,“ tsiteeris Klaus Schwabi agentuur DW. 

Esmakordselt on foorumi korraldajad kehtestanud tänavu osalejatel sookvoodid, et tuua Davosisse rohkem naisi. Ja tänavu ei kohta enam Hollywoodi superstaare – tegemist on siiski tõsiste debattidega, selgitab WEFi tegevjuht Robert Greenhill.Küll aga on enesekindlalt Davosis tagasi pankurid, kes paar viimast aastat on hoidnud madalat profiili. Nii on taas plaanis ka pankurite glamuursed peod, et kostitada kliente ja sillutada teed uutele äritehingutele.

 TAUST„Ühised normid uue reaalsuse jaoks“ on Maailma majandusfoorumi selle aasta juhtmõte, mis väljendab korraldajate sõnul paljude maailma liidrite muret, et elades üha keerulisemas ja tihedamalt läbi põimunud maailmas on samas järjest enam tuntav ühiste väärtuste kadumine.

Esmakordselt on foorumil enam kui viie esindajaga osalevatele firmadele tänavu kehtestatud sookvoodid, mis peaks tagama, et 20% osalejatest on naised (aastal 2001 oli naisi 9%)

Ametisoleku ajal on USA presidentidest Davosi foorumit külastanud vaid Bill Clinton 2000. aastal, Ronald Reagan osales paaril korral videokonverentsi vahendusel. Tänavuse foorumi avakõne au oli plaanitud Venemaa presidendile Dmitri Medvedevile.