Võrdsete võimalustega avatud bussituru poolt

Viimasel ajal on kõlanud väited, et Sebe valitseb bussiturgu ning reisijatel puuduvad alternatiivsed võimalused. Nende väidete esitaja on jätnud aga kodutöö poolikuks. Sebe ei ole bussiturul monopol. Isegi kui vaatame vaid kommertsalustel toimivat kaugliiklust, siis kokku on väljastatud 199 liiniluba ning aastas teevad bussid ca 165 000 väljumist. Sebe bussid teenindavad 69 liiniloa alusel ning teevad aastas 63 000 väljumist. See on 35-38% turu mahust - ülejäänud osa turust jaguneb paljude teiste vedajate vahel.

Lisaks kommertskaugliiklusele on väga oluline roll aga avalikul liiniveol, kus riigieelarveliste vahendite toel tellitakse vedajatelt veoteenust. Siin turul on vaieldamatuks valitsejaks Atko Grupp, kes on vedajaks koguni kaheksas maakonnas.

Turureeglid võiks olla senisest avatumad. Ega Sebel pole selle vastu midagi, kui Atko või veel keegi teine ka kommertskaugliinidel senisest rohkem osaleb. Olen arvamusel, et turureeglid võivad olla senisest avatumad. Oluline on, et bussiturul toimetaks rohkem paindlikke ja teenust arendavaid ettevõtteid, kes mõistavad, et ühine eesmärk peab olema bussikasutajate arvu suurendamine.

Riigilt suures mahus avaliku liiniveo toetuse saamine annab aga ettevõttele kommertsliinide turule sisenemisel olulise eelise. Ettevõtte juhtimise ning remondibaaside üldkulud on suuresti kaetud juba maakondade teenindamisest saadavate tuludega. Kommertsliinide lisandumisel tuleb kate leida vaid bussidele, remondile, kütusele ning tööjõule mõeldud otsekuludele. Sellised konkurendid on väga ohtlikud just väikefirmadele, kes teenindavad vaid mõne bussiga paari-kolme liini.

Seega on täiesti mõistetav, et seni suuresti avalikke liine teenindanud Atko Grupp, Mulgi Reisid ja Go Bus ihaldavad täiendavat tulu teenida ka kommertsliiklusest. Sebe pooldab avatud ning vabaturu tingimustes toimivat bussiliiklust, kus erinevate vedajate nutikusest sõltub see, keda reisijad eelistavad. Turureeglid peavad tagama bussiliikluse jätkusuutlikkuse ning reisija jaoks nauditava ja stabiilse teenuse. Päeva lõpuks selgub, milline bussifirma on kõige võimekam klientide teenindamisel ning nende juurdevõitmisel.

Uued muudatused pole aga vaba konkurents. Muudatused liinilubade andmise põhimõtetes, millest viimasel ajal Atko ja Mulgi Reisid räägivad, ei ole aga vaba konkurents. Vaba konkurents ei ole see, kui teeme turu korraks lahti ja laseme ainult need, kes kõige rohkem kisavad, uksest sisse. Seejärel aga paneme ukse jälle kõvasti kinni. Turg peab olema kogu aeg avatud uutele ja nutikatele lahendustele, mis viiksid bussiliiklust edasi.

Turu summeeritud nutikus tuleb suunata bussiliiklust tervikuna pikaajaliselt edasi arendama. Vaba konkurentsi tulemusena peab kasvama inimeste arv, kes bussi oma esimeseks eelistuseks peavad. Lihtsalt reisijate ümberjagamine bussifirmade vahel ei ole pikaajaliselt ühiskonnale lisaväärtust andev tegevus.

Tallinna-Tartu liinil ega ka mujal pole bussi peamiseks konkurendiks teine buss. Võistlus reisija pärast käib ka rongiga ning peamiselt autoga. Sebe on oma eesmärgiks seadnud inimese autost võõrutamise ning bussiga nauditava ühenduse pakkumise erinevate Eestimaa linnade vahel. Buss peab olema mugav, turvaline ning täpne liikumisvõimalus ühest punktist teise, samas pakkuma ka lisavõimalusi, mis autoroolis puuduvad. Näiteks võimalus tasuta WiFi vahendusel tööasju ajada või lihtsalt uudiseid lugeda. Möödunud aastal kasvas reisijate arv Sebe bussides ca 9% võrra. Need on paljuski inimesed, kes varem on bussile eelistanud autot.

Avatud kommertsliinide turg peab kaasa tooma seal toimetavate vedajate arvu suurenemise. Kindlasti hoiab ka konkurentsiamet silma peal, et riigilt suures mahus avaliku liiniveo toetuse saamine ei muutuks Atko, Go Busi ja Mulgi Reiside jaoks kommertsliiniveol konkurentsieeliseks. Sellise eelise ärakasutamine tooks avatud turu asemel kaasa hoopis selle jagunemise 4-5 suurema vedaja vahel.