Päike sillerdab, on kaunis talveilm. Te naudite sõpradega metsarajal suusatamist ja pärast seda hubases kohvikus mõnusat einet, mis pidavat turistide seas popp olema. Pildid menüü juures lausa kutsuvad tellima. Õhtu sisustamiseks on teie sõbrad valinud välja väärtfilmi, mis kõik kinosaalid rahvast täis meelitab. Päev on korda läinud.
Saabub suvi, teile saadetakse koju reisikataloog, kus vaheldumisi maalilised pildid mereäärsetest kuurortidest suurlinna rohkete võimalustega. Te ei tea, millist valida. Kohale jõudes olete hämmingus. Te ei oska oma fotokaamerasse ühtki kaadrit püüda. Elu ümberringi on tavatu ja kirju.
Nii kirju kui see ühe pimeda inimese jaoks olla saab, sest tegelikult olete te pime. Tühja sellest suusarajast, toidupiltidest menüüde juures, filmist, reisikataloogist ja teravustatud objektiivist fotokaamera ees. Nägija jaoks täiesti adumatu elu. Kui on tahtmist ise aimu saada, mis tunne säärases maailmas hakkama on saada, siis tasub tunnikeseks aeg maha võtta ja käsikaudu seda pimedate juhtimisel tundma õppida. Kuni selle aasta lõpuni on näitus "Dialoog pimeduses" Ahhaa teaduskeskuses avatud. Mingi emotsiooni saab sealt kindlasti.
Kes aga pilkast pimedust taluda ei suuda, neile pakub Ugala teater teist laadi kaotuslugu. Kodust ilmajäämine ei ole küll nii ränk kui pimedaks jäämine, ent omamoodi invaliidiks võib seegi teha.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”