Taani miljardär Karsten Ree, kes lubas suuri summasid investeerida ka Eestisse Audru kalakasvatusse, jõudis nädalavahetusel pankrotti läinud Amagerbankenist oma raha – 200 miljonit Taani krooni – enne kollapsit välja võtta, kirjutab Taani ajaleht Jyllands-Posten.
Ree sõnul kaotas ta panga vastu usalduse juba läinud suvel, kui selgus, et pank on kandnud suuri kahjumeid.
„Kaotasin usalduse panga juhtkonna vastu ja võtsin oma raha välja. Selle üle võin täna vaid rõõmustada,“ ütles Ree. Ree sõnul kaotas ta usalduse juhtkonna vastu kui nägi, kuidas see panga halba seisu pidevalt varjata püüdis. Ree on finantskriisis kaotanud investeeringutelt ca 800 miljonit Taani krooni, kuid see pole teda börsifirmadesse investeerimisest eemale peletanud. Ajalehele Berlingske kinnitas Ree, et on jätkuvalt miljardär.
Amagerbanken oli suuruselt viies börsil noteeritud pank ning arvult kaheksas, mille Taani riik on päästnud alates 2008. aastal süvenenud finantskriisist.
Analüütikud prognoosivad, et Amagerbankeni pankrot võib Taani väikepankade jaoks rahalaenamise raskemaks teha ning kannustada konsolideerimiste lainet riigi pangandusturul. Taanis on 125 panka võrreldes 89 pangaga Rootsis.
Seotud lood
Taani üks rikkamaid mehi Karsten Ree teenis julgelt Nokia aktsiale panustades 15 kuuga enam kui pool miljardit Taani krooni, kirjutab Taani majandusleht Börsen.
Audru kalafarmi arendanud FjordFresh Holdingu üks omanikke, taani suurinvestor Karsten Ree süüdistab firma endisi juhte Thorben Nielsenit ja Alar Opparit petturluses. Nielseni sõnul jättis Ree ise oma kohustused täitmata.
Pärnu maakohus kuulutas välja Audrusse 7 miljardi kroonise investeeringuga kalafarmi planeerinud ASi FjordFresh Holding pankroti. Pankrotiavalduse esitas ettevõtte praegune juhatus eesotsas taani suurärimehe Karsten Reega, ent eelmised juhid proovisid seda vaidlustada.
Taani riik otsustas nädalavahetusel üle võtta 115 000 kliendiga Amagerbankeni, mille suured kahjumid kinnisvaralaenudest muutsid panga maksejõuetuks.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.