Eelmisel neljapäeval arstide liidu eestvedamisel kokku kutsutud kohtumine “Märka haiget!” andis tavapärase valimiseelse poliitetenduse, kus küsimused olid kohati kaalukamad ja sisukamad kui vastused.
Mustamäele endisse EMI maja saali kogunenud paarsada arsti ja kuue suurema riigikogusse kandideeriva partei esindajad arutlesid teemal, kuidas tervishoidu paremini korraldada ja rahastada, kirjutas Äripäeva väljaanne Meditsiiniuudised.Parteide esindajad olid ette valmistanud oma programmilise sõnavõtu ja vürtsitanud seda ka võimalike katteallikatega – kes soovis maksustada kasumi väljaveo Eestist, kes kehtestada astmelise tulumaksu, kes anda perearstisüsteemi riigi rahastada jne.
Keskerakonda esindav Elva Haigla nõukogu juht Peeter Laasik, kes oli poliitikute seas ainuke arst, tundis ennast üritusel keskmisest mugavamalt ja meenutas kordaminekuid ajal, kui ta oli sotsiaalministeeriumis abiminister. Sotsiaalminister Hanno Pevkurist õhkus rahulikku enesekindlust ja tema positsiooni arvestades kippusid ka talle esitatud küsimused olema ajendatud päevakajalistest probleemidest, mitte partei lubadustest.
Parteide lubadused on kui helesinine unistusAinuke, kelle esinemine suutis publikus elevust tekitada, oli roheliste esindaja Aleksander Laane. Tema visioon, et tervishoiu ekspordi edendamisega tuleksid välismaalt tagasi need arstid, kellele ei meeldinud Eestis näiteks öövalveid teha, pani saali naerma.Publiku hulgas istunud doktor Andres Ellamaa kiitis Laanet eraldi ka mõiste “tervishoid” kasutamise eest, mida teiste parteide esindajad tema väitel oma sõnavõttudes polnud teinud. Üldiselt kõlasid lubadused nagu ilus unistus, mille täitumist rääkijatel endilgi raske uskuda.
Residentuurikohti pole juurde tulnud Tuliseks keeras vaidlus residentide teemal Korgi ja Pevkuri vahel. Kork heitis küsides ette, miks riik sunnib arstiteaduskonna lõpetajad välismaale minema, kuna ei kindlusta neile residentuurikohti. Pevkur vastas teatega, et residentuuri eelarvet on ka masuaastatel miljonite kroonide võrra suurendatud. Samas pole uusi residentuurikohti selle raha eest tehtud.Hiljem märkis Pevkur vestluse käigus, et päris arvestatav osa lisatud rahast on läinud residentide ja nende juhendajate palgatõusuks. Kuigi üritus kandis pealkirja “Märka haiget!”, oli patsientidest eraldi üritusel üsna vähe juttu.
Patsiendi kaitse seaduse järele vajadust ei tunta Paar korda puudutati patsiendiseaduse eelnõu, mille teksti autor Helju Pikhof istus sotsiaaldemokraatide esindajana samuti laval. Riigikogust pole seadus läbi käinud ja laval olijate suhtumine oli ka see, et ükski uus seadus ei saa reguleerida sellist usaldusel baseeruvat suhet, nagu on arsti ja patsiendi vahel. “Katsuks olemasolevate õigusaktide võimalusedki ära kasutada,” märkis patsientide nõukoja juhatuse liige Kaido Kolk.Saalist tulnud küsimusteks oli vähe aega, pealegi ei saanud sõna tavapärased küsimuste esitajad, kuna ka nemad kandideerivad. Perearstide seltsi juhatuse liige Anneli Talvik kasutas võimalust ja küsis poliitikutelt perearstide kohta. Jällegi, tema tõsine teematõstatus, kuidas tagada, et patsiendil oleks meie tervishoiusüsteemis mugav liikuda, sai ajanappuse tõttu vaid üldiseid ja võhiklikkusest tingitud põiklevaid vastuseid.Räägiti ka kollektiivlepingute vajaduse teemal. IRLi esindav alati reibas Urmas Reinsalu märkis, et tema neisse ei usu. Samas nägi Peeter Laasik kollektiivleppes just olukorda parandavat kokkulepet.
Seotud lood
Tulev aasta toob ettevõtjatele hulganisti lisakulusid erinevate maksude ja seadusemuudatuste näol. Kindlasti tuleb tegeleda kulude kärbetega hoidmaks jätkusuutlikku konkrurentsieelist turul. Selleks peab olema esimene samm taotleda paremad krediidi rahastuse tingimused. Pane rahastajad proovile laenuvõrdlusportaalis Sortter!