Võlataagaga kandideerijad

"Meie võlg on ajatatud ja kuigi maksetähtajaks on määratud 28. veebruar, maksame võla ära selle nädala lõpus," lubab piimatootja Salme Põllumajanduse OÜ suuromanik, riigikokku üksikkandidaadina pürgiv Raimond Ellik kolmapäeval. "Saame reedel kätte toetussummad ja esmapäeval ei ole meil enam üleval ühtegi senti."

Salme Põllumajanduse põhivõlg on 8994,73 eurot ja arvestuslik intress 377,29 eurot. „Käibemaksuvõlg tuli investeeringute tegemise tõttu ja me ei suutnud seda maksta, sest piimahind langes,“ põhjendab Ellik võla tekkimist.

OÜ Lõunapiim suuromaniku, IRLi kuuluva Meelis Mõttuse sõnul on võlg ettevõtte tegevuse sisse kodeeritud. „Lõunapiim on sada protsenti maheettevõte ja selle eest, et me eelmisel aastal säästsime loodust ega kasutanud mineraale ja mürke, saame järgmisel nädalal 2,5 miljonit krooni,“ räägib Mõttus kolmapäeval. „Samas pidime eelmisel aastal iga kuu tegema kulutusi kütusele, elektrile ja muule ning deklareerima makse. Nii suurt likviidsust meil endal ei ole, et pankade käest saaks krediidilimiiti. Nagu aga toetusraha arvele laekub, õiendame kohe võla ära.“ Mõttus lisab, et ta on niimoodi aastaid tegutsenud ja maksuametiga saanud sõbralikult läbi selles mõttes, et nende võlg on ajatatud.

Lõunapiim on riigile võlgu 71 916,75 eurot, millele lisandub 975,50 eurot intressi. Lisaks on Mõttus võlgu 18 101,69 eurot ka kui FIE ehk Metsavenna talu peremehena. „See võlg on seotud ühe vana kohtuasjaga ja ka tolle võla maksan ma järgmisel nädalal ära,“ lubab Mõttus.

Tema kinnitusel on Lõunapiim olnud küll krooniline maksuvõlglane, aga samas olnud ka kõige suurem maksumaksja piirkonnas. „Me maksame aastas üle 3 miljoni krooni makse,“ täpsustab Mõttus ja soovitab koostada pingerea, mis näitaks suhtarvu ehk kes kui palju toetust saab ja kui palju reaalselt makse maksab.

„See näitaks, kui efektiivselt riigi raha kasutatakse,“ selgitab Mõttus. „Praegu on nii, et suuri toetusi saavad ka sellised firmad, mille omanikud töötavad riigiettevõttes, aga enda firmas ühtegi töötajat ei ole ja makse nad ei maksa. See vusserdamine ja susserdamine on ka üks põhjus, miks ma riigikokku kandideerin.“

Ka OÜ Leivavedu kaasomanik, Reformierakonna liige Valter Malm lubab 5220,86 euro suuruse ajatatud võla ja 58,31 euro suuruse intressi ära õiendada mõne päeva jooksul. „Meiega ei ole seda probleemi, et me ei maksa võlga või et meil ei ole millestki maksta,“ kinnitab Malm. „Kuna me Valgas põhiliselt tegeleme leivatööstuse taaselustamisega, siis on siin oma kasvuraskused. Tekkis paraku võlg ja me ei ole ses suhtes mingi erand.“

Valga turgu hallanud, Malmi osalusega OÜ MRP Ärigrupp kuulutati eelmise aasta 15. septembril pankrotistunuks. „Pankrotiotsus on edasi kaevatud ja seepärast ma rohkem kommenteerida ei saa,“ lausus Malm. „Lisan vaid nii palju, et tegu ei ole sugugi klassikalise pankrotiga.“

Pankrotikogemus ja maksuvõlad on ka Reformierakonna liikmel, OÜ Techlevel omanikul Andres Mõisal. Jüri Mõisa venna Andrese firma, metallitöid teinud OÜ Silvento pankrotistus 2009. aasta 21. septembril. „Pank võttis maja ära, aga mul jäid ikka võlad üles,“ meenutab Andres Mõis. „Mis puudutab Techlevelit, mille ma naabripoisilt mullu sügisel ära ostsin, siis selle firma võlad on tänaseks oluliselt vähenenud. Ammusest suurest võlast olen vähemalt kaks kolmandikku ära maksnud.“ Praegu on Techleveli põhivõlg 889,90 eurot.

Andres Mõisal on poliitikukogemus tänu osalemisele Sauaga vallavolikogus. Kui ta valitaks riigikokku, tahaks ta võidelda väikeettevõtjate õiguste eest. „Pangad teevad väikeettevõtjatele liiga ja seda tuleks ohjeldada,“ põhjendab ta.

OÜ Kapa Puit suuromaniku, Keskerakonna liikme Arno Kirsimäe sõnul on nende firma maksuvõla tekkimises süüdi kahe jalaga lonkav riigi maksusüsteem. „Mina leian ettevõtjana, et kui riik on soodustanud sellist ettevõtluskeskkonda, kus saab vastutustundetult ajada äri ja tekitada käibemaksupettusi, siis on ju riik süüdi selles,“ räägib Kirsimäe.

„Meie võlg tekkis seetõttu, et ostsime kaupa petturite käest. Nüüd on leitud, et saamata jäänud maksud tuleb sisse nõuda Kapa Puidult. Kuna riigil on raha vähe, siis püütakse vahendeid valimata võtta raha sealt, kust see on võimalik. Ehk raha saab võtta tegutsevalt ettevõttelt, mitte neilt tuhandetelt riiulifirmadelt.“