• OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,41
  • OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,41
  • 15.02.11, 23:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Libedus ei hüüa tulles

Vanade meetodite keelamise põhjus on, et sool rikub teekatet ja haljastust, liiv tekitab aga kevadeti liivatorme ja mikrotolmu. Eeskirja järgi peab libeduse tõrjeks kasutatava puistematerjali tera läbimõõt olema 2-6 millimeetrit.
ASi Rudus müügijuhi Martin-Gustav Lepa sõnul on liivatamiskillustik purustatud kaljust või kruusakivist, sõelutud ja kuivatatud kivimaterjal, mille tera suurus on 3-6 mm.
"Seda kasutatakse jalgteedel ja õuealadel libeduse vältimiseks. Kuivatatud liivatuskillustik ei külmu ja seda on kerge tänavale puistata. Kuna liivatuskillustik on täiendavalt sõelutud, ei teki seda kasutades tänavatel pori ega tolmu," kommenteeris Lepp. Tema sõnul on graniidist purustatud liivatuskillustik kulumiskindel ja soovitud efektiivsus libeduse tõrjel säilib pikka aega. Samuti kulub seda peenliivaga võrreldes vähem, sest suured terad külmuvad jäässe ja teepind jääb karedaks. Kevadel kokku kogutud liivatuskillustiku saab kasutada järgmisel talvel.
Lepa kogemusel ostavad erakliendid põhiliselt 25kg kottidesse valmis pakendatud killustikku, mida on mugav hoiustada ja transportida. Ettevõtte pakub aga ka 450- ja 600-liitriseid plastkonteinereid, soovi korral täidab ettevõte konteinerid jooksvalt.
Eraisikule kott, ühistule kast. "Korteriühistud kasutavad lisaks kottidele ka kaste, mis on eelnevalt meie käest soetatud ja mida saab hiljem täita," kommenteeris Lepp.
"Lisaks on meie klientideks ka suuremad ettevõted, kelles suudad juba lahtist materjali kalluriga vastu võtta ja sobivalt hoiustada," täiendas Lepp.
Lepa sõnul pigem kipub libedustõrje ost jääma viimasele minutile, kui häda juba käega katsutav. "Kui ilm ilus, ega keegi naljalt ei osta, piisab aga libedaks minna, kui telefonid hakkavad helisema ja autod vurama," kommenteeris Lepp.
Teele puistmete heitmise asemel saab pinda stabiilsemaks ka näiteks jääd karestades. Teehoiutöödega tegeleva Arterega OÜ juhatuse liikme Aivo Koolmeistri sõnul kasutab ettevõte libedustõrjeks traktorile paigaldatud tapptera, millega veetakse teedele jäässe sooned, mis parandab veidi libedaga pidamist.
Soola ja liiva segu parem. Lisaks jääle teeb talvel muret ka lumi. Kalsep OÜ juhatuse liikme Eero Kaljuste sõnul teevad nad suurtel teedel ja platsidel libedustõrjet puisturmasinatega. "Eratarbijatele saame pakkuda väikeseid kõnniteepuistureid. Kõnniteedele paneme ainult graniidisõelmeid," kommenteeris Kaljuste. Kaljuste sõnul saab osta ka nende juures graniidisõelmeid lahtiselt, ämbriga või kotti pakituna.
"Tiheasustusaladel, kus on elamud, ei ole mõistlik soola-liiva kasutada," lausus Kaljuste. Tema sõnul toimib soola-liiva segu paremini, sest sool ainult sulatab. "Kui on jääkiht, on vaja ka pidamismaterjali, näiteks liiva või graniiti. Eraklientidele soovitame graniitliiva," rääkis Kaljuste.
Erinevalt sõiduteedest ei tohi jalgteedel libeduse puhul kasutada ei liiva ega soola, kuna liiv tolmab ning sool on keskkonnakahjulik ja rikub jalatseid. Liivatamiskillustiku kasuks räägib asjaolu, et see ei külmu ning teda on lihtne ja mugav transportida ja ladustada. Samuti on liivatamiskillustik korduvkasutatav, sest kevadel kokkukogutud killustiku saab sügisel uuesti maha puistata.
Kevadtalvel, kui ilmastikuolud on muutlikud, läheb reeglina vaja ka jääraudu. Selle kõrval sobivad raskelt jäätunud kohtade libedusetõrjeks ka kaasaegsed keemilised jääsulatusvahendid ning jää lõhkumiseks ei ole vaja kasutada füüsilist jõudu. Kokkupuutel töödeldava pinnaga eraldavad jääsulatusvahendid aktiivselt lume ja jää sulatamiseks vajalikku soojust. Reeglina need vahendid madalal temperatuuril ei külmu ega jäta kasutamisjärgselt pinnakatetele jälgi. Olenevalt jää paksusest ja temperatuurist kulub jääsulatusvahendeid 15-150 grammi ruutmeetri kohta. Küll tuleb jälgida toodetes kasutatavaid aineid, et need ei oleks mürgised.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.12.24, 12:39
Riigi IT-majad ohustavad sektori ekspordivõimet
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele