Tõhus relv petuskeemide tõkestamiseks kütuseturul

Seadusemuudatusega kehtestatakse kütuse aktsiisilaost väljastajatele ehk tarbimisse lubajatele alates 1. aprillist 1 miljoni eurone tagatis, juba tarbimisse lubatud kütuse puhul on tagatis 100 000 eurot.

Maksu- ja tolliametil on seejuures õigus riski hindamisele tuginedes nõuda kütusemüüjailt nii tagatise suurendamist kui ka laitmatult tegutsenud ettevõtete puhul seda vähendada.

Alexela Oili juhatuse esimehe Ain Kuusiku sõnul on kütusemüüjate tagatise nõue pettureile ahistav, kuid inimeste leidlikkust sellest möödahiilimisel ei tasu alahinnata. "See on sulidele küllaltki ahistav punkt, kuid vaadates viimaste päevade kajastusi ajakirjanduses, inimeste leidlikkusel ei ole piire," sõnas Kuusik.

Lihtsam eristada ausaid müüjaid ebaausatest. Kuusiku sõnul on Eesti kütuseturul kujunenud skisofreeniline olukord, kus avaliku arvamuse järgi mängivad 3-4 suuremat jaemüüjat kokku ja paljud väikesed tegijad on nagu vaprad hindade allalööjad. "Tegelik olukord on selline, et need 3-4 ettevõtet on tõepoolest sõlminud ühe olulise kokkuleppe, mille kohaselt makstakse kõik äritegevusega seotud maksud ausalt riigile ära. Lisaks on avaldatud oma tarnijad ja võetud eitav positsioon mis tahes skeemitamise suhtes," sõnas Kuusik.

Eesti Statoili peadirektori Helle Kirs-Toiger sõnul likvideerib tagatisnõue kütuseärist "dopingu" ning on väga olulise tähtsusega nii turuosalistele kui ka riigile. "Paari aastaga on mootorikütuste kaubanduses välja kujunenud ulatuslik käibemaksupettus, mille tulemusel ausalt makse maksvate kütusemüüjate majandustegevus on olnud tõsiselt raskendatud. Konkurentsis on maksude tasumisest kõrvalehoidumine võrreldav dopingu kasutamisega spordis," ütles Kirs-Toiger.

Neste Eesti peadirektor Ivar Kohv tõdes, et maksupettused pannakse peamiselt toime kütuse aktsiisilaost väljaviimisel, mil kauba tarbimisse lubajal tekib kohustus deklareerida ja hiljem ka tasuda käibemaks.

"Tasumist reeglina aga ei järgne. Maksetähtaja saabudes on firma varatu ja pankrotis. Nüüd võetakse kasutusele uus ettevõte ning sama skeem kordub uuesti ja uuesti," rääkis Kohv.

Saamata on jäänud kolmandik käibemaksust. Kohvi sõnul on selliste petturfirmade eluiga keskmiselt 70 päeva. "Eesti kütuseturult kogutava käibemaksu summa oli 2010. aastal hinnanguliselt 2,7 miljardit krooni - seega jäi kogu turu mahust riigil saamata 25-35%," lisas ta.

"Meie arvamus on, et pettused ulatuvad ikka miljoni euroni ühe keha kohta," põhjendas Statoili ärikliendiosakonna juht Raimo Vahtrik 4. veebruari Äripäevas, miks kütuse tarbimisse lubajaile on tarvis miljoni euro suurust tagatist. Alexela Terminali üks omanikest Heiti Hääl ütles siis, et ta ei taha Eesti passigi omada, kui riik kiiremas korras midagi pettuste vastu ette ei võta. Suuri kütusefirmasid on seega kuulda võetud.

Ei ole ju lubatav, et maksude maksmata jätmine on konkurentsieelis, kuna kõik kütuseturu ausad osalised kaotavad sellest, märkis rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas. "Oluline on see, et sulgesime täna (eile - toim) vastu võetud eelnõuga ühe eelmisel aastal väga levinud petuskeemi - vähemalt muutsime ta kurjategijate jaoks oluliselt vähem atraktiivseks," märkis Rõivas.

Ta lisas, et ei ole ju lubatav, et kellegi jaoks oleks konkurentsieeliseks maksude maksmata jätmine. "On ka selge, et maksupettustest kaotavad tavalised inimesed, kuna selle arvel on võimalik riigieelarvest vähem vahedaid suunata ükskõik millise valdkonna arenguks."

Rõivase sõnul muutus eelnõu teisel lugemisel algtekstiga võrreldes oluliselt paremaks. "Väiketanklad, kellel on aus maksuajalugu, saavad sellest 100 000eurosest nõudest leevenduse," selgitas ta.

"Samas, kus pettuse risk on kõige suurem, panime karmima tagatise," lisas Rõivas.