Toornafta hinnatõus toob Eestis varem või hiljem kaasa kütuste hinnatõusu, mille mõju on võrreldav maksutõusuga ja sel on ilmselt sisenõudlust pärssiv mõju, rääkis SEB analüütik Hardo Pajula.
„Et Eesti viimaste kvartalite majanduskasv on aga tuginenud peaasjalikult ekspordile, siis on moslemimaailma haaranud palaviku kaudsemad mõjud minu arvates palju olulisemad,“ lausus Pajula.
Pajula kipub enda sõnul nägema pigem sarnasusi 1973. ja 1979. aastaga, mil Lähis-Idast alguse saanud poliitilised mullistused tõukasid lääneriikide majandused stagflatsioonispiraali. Praeguses krediidikriisist toibumise faasis oleks selline asjade käik eriti kahetsusväärne, lisas ta.
„Mulle on kogu aeg tundunud, et viimastes kvartalites peamiselt seninägematult heldekäelisest rahapoliitikast tõukuv kõrge riskivalmidus ja hurraaoptimismiga piirnev kindlustunne rajanevad suures osas savijalgadel ja Põhja-Aafrikas möllav inimstiihia võib selles optimismi keraamikakaupluses sama palju pahandust tekitada kui proverbiaalne hullunud elevant,“ rääkis Pajula.
Lähis-Idas aset leidvate sündmuste tõttu on toornafta hind maailmaturul saavutanud viimase kahe ja poole aasta kõrgeima taseme.
Seotud lood
Kui kütuse hind kallineb, siis on ka meil raskem, kuna jooksvalt hinda tõsta on meil keeruline, rääkis transpordifirma Aviator OÜ tegevjuht ja üks omanikest Urmet Maripuu.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”