Uudishimu pole patt, kuid sellel on piirid

Pärast lühikest tagasilööki on majandus Eestis pööranud uuesti tõusule. Vaadates valimislubadusi, võib arvata, et majanduse kasv on pidurdamatu ja tööpuuduse jõuline vähenemine on lähiaja küsimus. Tööpuuduse vähenemine toob aga kaasa uute töötajate värbamise ja vajaduse kontrollida nende tausta.

Kuidas seda õigesti teha? Värbamisel on tööandja huvi saada võimaliku tulevase töötaja kohta võimalikult palju teada, kuid valik ei tohi põhineda infol, mille vastu tööandjal töösuhte iseloomu arvestades puudub õigustatud huvi. Kuidas määratleda piir lihtsa uudishimu ja õigustatud huvi vahel? Mida tohib küsida ja mida mitte? Mida teha saadud andmetega?

1. Pere. Andmed perekonna kohta on tavaliselt kõige tundlikum teema. Väikelaste vanemad pelgavad, et laps võib saada takistuseks, ning seetõttu ei ole nad huvitatud juba värbamisel sellise info jagamisest. Ja selleks on neil ka täielik õigus.

Tasub teada, et ka töösuhte ajal ei ole töötaja kohustatud sellist infot avaldama. Info mitteavaldamisel ei saa ta aga tugineda oma õiguste kaitsel asjaolule, et ta kasvatas väikelast.

2. Tervis. Andmed tervise kohta on delikaatsed. Tervise kohta ei või andmeid küsida muul juhul, kui see on ametikohal töötamise eelduseks ning selline nõue tuleb seadusest.

3. Poliitilised ja usulised eelistused. See, millised on tööle kandideerija veendumused, ei tohiks mõjutada hilisemat töösuhet. Siiski on poliitiliste ja usuliste eelistuste pinnalt valiku tegemine lubatud ainult erandlikel asjaoludel.

4. Töö tegemisse mittepuutuv taustainfo. Tööandjat huvitab, kuidas tulevane töötaja veedab vaba aega. Kas kandidaadil on ekstreemsed hobid? Kõik see, millega töötaja tegeleb väljaspool tööaega, on reeglina ka väljaspool tööandja põhjendatud huvi.

5. Andmete säilitamine. Ametikohale mittevalitud kandideerija andmeid võib säilitada ainult tema nõusolekul.

Tööandjal tasub silmas pidada, et mitte ainult temal on õigus töövestluse käigus küsimusi esitada. Tööandja peab olema valmis andma õiget infot selle kohta, mis puudutab tulevast töösuhet. Näiteks olukorras, kus tööandja on pankrotiohus ja töötaja küsib selgitust tuleviku väljavaadete kohta, on tööandja ilmselgelt rikkunud oma kohustust, kui ta kinnitab, et äriühing on suurepärases majanduslikus seisus. Ka juhul, kui töötaja tunneb huvi, millised on parkimisvõimalused kontori lähedal, ei või tööandja talle anda ebaõiget infot.