Kas homne raevupäev viskab nafta hinna lakke?

Ajal, mil Tuneesia ja Egiptuse juhid on kukutatud ja Liibüa viidud kodusõja äärele, otsitakse Saudi Araabiast üha enam märke võimalike rahutuste kohta.

Investeerimispanga Barclays Capital andmeil on enam kui 17 000 saudi registreerunud end Facebooki "raevupäeva" nime kandval lehel. 11. ja 20. märtsil toimuvatele protestiaktsioonidele kutsutakse rahvast veel ka Twitteris ja teistel veebilehekülgel.

Ratsionaalne pool investoritest võib mõelda, et tegemist on tõenäoliselt Saudi Araabia teismeliste aktsiooniga. On ju tervelt pooled naftarikka riigi elanikest vähem kui 18aastased.

Samas räägitakse raevupäevadest välismeedias viimastel päevadel päris palju ning ka spekulandid on panustanud selle päeva toimumise võimalikele tagajärgedele üksjagu raha.

Ning põhjust on.

Saudi Araabia on sisuselt maailma suurim bensiinijaam. Pindalalt suurim Lähis-Ida riik tootis BP Plc maailma statistilise energiaülevaate kohaselt 2009. aastal 9,71 miljonit barrelit naftat päevas. Seda on ligi kuus korda enam Liibüast, kus toimuvad rahutused on viimastel nädalatel nafta hinna juba niigi võimsalt kõikuma löönud. Kui aga Saudi Araabiast ei hakka naftat korralikult enam välja voolama, võib hind jõuda väga lihtsalt rekordtasemeni.

Saudi Araabia kuningat Adullahi on viies naaberriigis toimuvad rahutused pannud viimasel ajal tegutsema. Kuningriik on tulnud välja 36 miljardi dollari suuruse paketiga, mis suurendab riigi kulutusi elamumajanduses, sotsiaalsfääris kui ka haridussüsteemis.

Kõik selle nimel, et riigis rahutusi ära hoida. "Nafta hind liigub üles, meeldib see sulle või mitte," ütles uudisteagentuurile Bloomberg Swiss Asia Capitali investeeringute juht Juerg Kiener. "Kui Saudi Araabias tekivad probleemid, siis on jama majas. Nad käisid välja 30 miljardit dollarit, seega ostsid nad tõenäoliselt aega, kuid ma ei näe, et see oleks probleemid lahendanud," lisas ta.

Teadmatus paneb investoreid mängima utoopiliste hindadega. Nii näiteks on sõlmitud New Yorgi kaubabörsil kaheksa tuhat 17. mail lõppevat nafta ostuoptsioonilepingut 200dollarilise tehinguhinnaga. See on võrreldes praeguse turuhinnaga (New Yorgis 104,8 dollarit) ligi kaks korda kõrgem hinnatase ning ületab ka 2008. aasta suvel saavutatud ajaloolist rekordhinda enam kui poolesaja dollariga.

"Kui sa vaatad volatiilsust (nafta hinna kõikuvust) ja viimase kuu jooksul ostuoptsioonidesse liikunud raha juurdekasvu, siis saame oletada, et turuosalised on mures nafta hinna tõusu pärast," märkis Barclays Plc tooraineanalüütik Yingxi Yu.

Mõistmaks, et asi võib veel kõvasti hullemaks minna, tuleb heita pilk ajalukku. Nii näiteks tõusis 20 aastat tagasi, 1990-1991 Lahesõja ajal nafta hind kahe kuuga tervelt 130 protsendi võrra.

Investorid närvilisemad kui paarkümmend aastat tagasi. Lahesõjaga võrdleb olukorda ka Nomura Securities, mille 23. veebruaril avaldatud analüüsi kohaselt võib kõige mustema stsenaariumi kohaselt tõusta naftabarreli hind 220 dollarini. Jaapani investeerimispank ei hoiata aga niivõrd Saudi Araabia tootmiskatkestuste, kuivõrd võimaliku kaose eest Alžeerias.

Ehkki Lahesõda toimus piirkonnas, kus asuvad nii võimsad naftariigid nagu Saudi Araabia, Kuiveit, Iraan, Iraak, tuleb arvestada sellega, et toona polnud turgudel praktiliselt üldse närvilist ja spekulatiivset raha kui praegu.

Õnneks on veebruari lõpus paanikas langenud Saudi Araabia aktsiabörs hakanud viimasel ajal tõusma. Alates 2. märtsist on Tadawul All Share Index kosunud 14 protsendi jagu. "See on hea juhtindikaator ja näitab, et investorid ootavad stabiilsust," võtab homse päeva ees pingeid maha Jadwa Investmenti ökonomist Brad Bourland. Elame-näeme.