Klassikaliste maksuparadiiside hiilgeaeg on möödas - suurriigid on teinud pingutusi nende tegevuse piiramisel ning sanktsioonide tõttu püütakse sellest "tiitlist" lahti saada, ent soov vähem makse maksta on mõistagi alles.
Kõike ametlikuma selgituse "maksuparadiisidele" on sõnastanud OECD, kes pani 1998. aastal kirja neli kriteeriumi – madalad või üldse puuduvad maksud, läbipaistvuse puudumine, teiste riikidega info vahetamisest keeldumine ning reaalse majandusliku sisu puudumine, vahendab ERR.
"Tihti võib äri püsti panna ühe mapiga, mille vahel on ilusad templiga paberid, kuigi kohapeal puudub personal, puudub pind, kus äri võiks toimuda, tihti puuduvad isegi korralikud kontaktid ning telefonile ei vasta keegi," selgitas audiitorfirma PwC maksuosakonna juht Villi Tõntson.
Reeglina minnakse maksuparadiisi kahel põhjusel - üks on maksudest kõrvalehoidumine ja teine on varade varjamine - ning nende roll maailma majanduses on märkimisväärne.
"Numbreid on välja toodud väga erinevaid, kuid väidetavalt on maksuparadiisides täna varasid triljonites dollarites ja kaotatud maksutulu arenenud majanduste jaoks on sadades miljardites dollarites," ütles Tõntson.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”