Euroala rahandusministrid otsustasid täna ära 2013. aastast loodava euroala alalise kriisifondi (ESMi) rahastamise – agentuuri Reuters andmeil garantiisid selles fondis enam ei kasutata, 80 miljardit eurot tuleb euroala liikmesriikidel sisse maksta fondi loomisel ning 620 miljardit eurot moodustab nn nõudmiseni kapital.
Fondi laenuvõimekus on sellisel juhul 500 miljardit eurot.
Võrreldes praeguse ajutise euroala kriisifondiga EFSF, on ESMist väljastatud abilaenud mõnevõrra odavamad (laenuraha hind pluss 200 baaspunkti kolmeks aastaks väljastatud laenult pluss veel 100 baaspunkti, kui laenu pikkus on üle kolme aasta), vahendas agentuur allikat nimetamata.
EFSFi laenudelt on marginaal praegu 300 baaspunkti kolmeaastase tähtajaga laenudelt ning 400 baaspunkti enam kui kolmeks aastaks võetud laenudelt. Lisaks veel ühekordne tasu 50 baaspunkti ulatuses.
Seotud lood
Euroala riigid on otsustanud suurendada euroala ajutise kriisifondi laenumahtu ning kokku leppinud ka 2013. aastast kehtima hakkava püsiva kriisimehhanismi - kuidas aga kohustused liikmesriikide vahel jagunevad?
Eesti panus 2013. aastal loodavasse euroala alatisse kriisihaldusmehhanismi on 1,3 miljardit eurot (9% SKPst), millest reaalselt makstakse sisse 144 miljonit eurot.
Rahandusminister Jürgen Ligi otsustab täna Brüsselis teiste euroala ministritega, milline on iga riigi osa euroala kriisihaldusmehhanismis.
Turvalisse ja jätkusuutlikku ühiskonda panustav Forus on igapäevaselt abiks paljudele kaubanduskeskustele. Teiste hulgas Viru Keskusele, mis on Eesti külastatuim ostu- ja meelelahutuskeskus. Forus hoolitseb juba enam kui kümme aastat kõikide tehnosüsteemide eest, teeb elektritöid ning hooldust. Lisaks on aidanud LEED-sertifitseerimisel ja üüripindade ümberehitustöödel.