Kaardimaksete vahendustasud on meil võrreldes vana Lääne-Euroopaga kõrgemad, märkis spordikaupade müüja OÜ Rademar juht ning osanik Margus Juksar.
„Kaardimaksete vahendustasud on ikkagi kaupmehele suhteliselt kõrged ja ma loodan, et lähiajal need hakkavad allapoole tulema,“ sõnas Juksar.
„Mida eksklusiivsem kaart, seda kallim on tasu, kuid see ei ole ka ainult meie pankade teha. Oleme üritanud tasu osas alati kaubelda, see on läbirääkimiste teema, aga võrreldes vana Lääne-Euroopaga on vahendustasud meil kõrgemad, see on selge,“ sõnas ta.
Juksar ei osanud öelda, kui palju on tasud Eestis kõrgemad võrreldes teiste riikidega, kuid tema hinnangul need päris kaks korda kallimad siiski pole. „Eelkõige tavaline deebetkaart võiks odavam olla, kui ta hetkel on. See on kõige lihtsam pangakaart, mis on sisuliselt raha.“
"Eestis ei ole täheldanud pankade vahelist kokkulepet kaardimaksete vahendustasude osas. Tasud on pidevalt kerges languses ja hinnad on pankade vahel päris palju erinenud kogu aeg,“ lausus Juksar ning lisas, et vahendustasu sõltub väga palju kaardist, aga see jääb 0,9 ja 3% vahele.
Seotud lood
Eesti kõrged kaardimaksete vahendustasud on jaeettevõtjate suhtes ebaõiglane ja võrdne raha tuulde loopimisega, arvab suurettevõtja Jüri Vips.
Kaardimaksete vahendustasude langetamine hoiab kokku kaupmeeste kulud ja võimaldab tarbijale paremaid hindu pakkuda, usub kaupmeeste liidu tegevdirektor Marika Merilai.
Kui pangad vähendavadki kaardimaksete vahendustasusid, hakkavad nad saamata jäävat raha küsima mõne teise teenuse eest, mida kaupmeestele pakuvad, teatas Rimi Eesti AS.
Euro tulekuga kasvas oluliselt kaardimaksete osa ning seega pangale makstav osa vahendustasude pealt, märkis Euronicsi ja Plussmiinuse kaupluseid opereeriva Sandman Grupi finantsjuht Annika Netse.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”