Pangad asuvad teenustasusid alandama

SEB pakub väikekaupmeestele makseterminale, olenemata terminalitüübist hinnaga 5 eurot kuus. "Kui seni oli näiteks GSM-terminali kasutamise püsikulu kuus 27 eurot, siis nüüd on see 5 eurot. Usun, et selline kaarditerminalide doteerimine panga poolt avab tee kaardimaksete pakkumisele nii taksodes, turgudel kui ka paljudes muudes kohtades, kus tarbijad on sellisest võimalusest puudust tundnud," rääkis SEB jaepanga ja tehnoloogia valdkonna juht Eerika Vaikmäe-Koit.

Vahendustasust tuleb põhiosa. Sampo panga kaardivaldkonna juhi Ainar Nurga sõnul tuleb lõviosa kaardimaksetasudest pankade vahel kahepoolselt kokku lepitud vahendustasudest, mitte kaupmeestelt teenitavast pangatulust ja kaardimaksekeskuse teenustasust, mida saavad igalt tehingult deebet- ja krediitkaarte väljastanud pangad.

Teenustasu saab langeda teatava piirini. Praegu jäävad vahendustasud Nurga sõnul 0,3 ja 0,8 protsendi vahele kaardimakse summalt. "Ilmselt on arusaadav, et kaupmehelt võetav teenustasu ei saa olla väiksem kui domineerivale turuosalisele makstav vahendustasu," selgitas ta.

Kuna kahepoolsed kaardimaksete vahendustasu lepingud aeguvad suvel, peavad pangad konkurentsiameti järelevalve all intensiivseid läbirääkimisi uute tingimuste kehtestamiseks, lisas ta.

Sampo sihiks on vähendada suurimat kaardi väljastanud pangale makstavat vahendustasu kallimate vahendustasu lepingute puhul vähemalt 25% võrra, mis avab tee ka jõulisemale kaupmeeste vahendustasude alanemisele, lubas Nurk.

"Samuti oleme lõpusirgel toomaks turule mitte kampaania raames, vaid pikaajaliselt uusi terminalitüüpe, mis võimaldaks oluliselt alandada ka terminali rendihindu," lisas Nurk.

Kui SEB teatas, et tegi ka teistele Eesti pankadele ettepaneku lepingute muutmiseks ja kokkulepitud kaardimakse vahendustasude langetamiseks, siis Nordea pole SEB-lt veel ühtegi konkreetset ettepanekut saanud. Küll teatas Nordea, et vaatab varasemate kokkulepete alusel tänavu suvel koos teiste Eestis tegutsevate pankadega kaardimaksete teenustasude suuruse üle. "Kindlasti panustab Nordea omalt poolt vahendustasude langetamisele, kuid lõplik tulemus sünnib kompromisskokkuleppe kaudu," lisas Nordea kommunikatsioonijuht Jane-Liina Liiv.

Nordea pank kaarditerminale otse ei paku, vaid vahendab kaupmeestele Nets Eesti kaarditerminalide haldamise teenust.

Arenguruumi jätkub. Swedbanki jaepanganduse divisjoni direktori Ulla Ilissoni sõnul alanevad mahtude kasvades kulud tehingu kohta ja see toob kaasa ka võimaluse alandada pankadevahelisi vahendustasusid. Samas tuleb arvestada, et hästi toimiva kaardimaksesüsteemi igapäevane ülalhoid on kulukas, see peab katma näiteks tasud süsteemide hooldajatele, arendustegevuse, kaardimaksete turvalisuse tagamise kulud, vahendustasud, kontorite ja kõnekeskuse kaudu kaarditerminalide toe pakkumise, lisas ta. "Ühe soodustusena pakume praegu kõikidele Swedbankis konto avavatele ettevõtetele makseterminali kolmeks kuuks tasuta," rääkis Ilisson oma panga soodustusest.

SEB teatel on viimase nelja aasta jooksul kaardimaksete mahud kasvanud umbes 20% ja kaardimaksetasud on langenud keskmisena umbes 25%. Panga teatel pakuvad nende hindadest soodsamalt kaardimakseid vaid elukohariigis kehtivaid pangakaarte väljastavad pangad, kuid nendel kaartidel on tarbijale selged piirangud.

Rahvusvaheliste pangakaartide ning eriti rahvusvaheliste krediitkaartide teenustasude puhul maksavad Eesti kaupmehed lähiriikide kolleegidega võrreldes sama või isegi väiksemat teenustasu.

Eestis levinud kahepoolselt kokkulepitud pankadevaheliste tasude korraldus on tehtav üksnes väikese pankade arvuga riikides ning see on vähe levinud. Sellest tulenevalt on ka kahepoolsetel tasudel põhinevat korraldust rahvusvaheliselt vähe uuritud ning selle konkurentsiõiguslik käsitlus on sisuliselt olematu. Sama süsteem on meile lähematest riikidest kasutusel üksnes Rootsis, samas kui näiteks Lätis, kus sealne konkurentsinõukogu hiljuti pankade tegevusse sekkus, olid pangad säilitanud mitmepoolsed vahendustasud.

Kuigi uuele süsteemile üleminekul langetasid pangad mõnevõrra vahendustasusid, ei ole hiljem tasu langetatud. Seetõttu on need jäänud Eestis üldjuhul kõrgemaks kui näiteks tasud, mida Euroopa Komisjon MasterCardi ja hiljem ka Visa Europe'i puhul saavutas.

Konkurentsiameti hinnangul peaksid pankadevahelised tasud ja vastavalt ka kaupmehetasud edaspidi senisest rohkem alanema.