Läti peaminister: Tegeleme eestlaste viidatud muredega

Võimaliku vedelgaasi terminali osas eelistaks Dombrovskis pigem Balti riikidesse ühe suure terminali ehitamist mitme väikese asemel, nähes eelistatud asukohana Lätit.

Intervjuu

• Äsja rõhutasite siin konverentsil esinedes kui oluline on kaitsta ELi ühisturgu. Samas oli alles läinud nädalal uudis, et Eesti puksiirfirma PKL puksiti Riia sadamast välja, kuna sadama administratsioonile anti voli ise otsustada, kes sadamas tegutseda saab – kas see pole sulaselge protektsionism?

Ütleksin kõigepeal siseturu kohta laiemalt. Oleme Balti peaministrite ja veel paari riigiga allkirjastanud kirja, mis rõhutab vajadust ELi siseturgu edasi arendada ja kõrvaldada nii palju barjääre kui võimalik. Ka Balti riikide vahel arutasime, kuidas tunnustada sertifikaate ja litsentse, et lihtsustada piiriülest äriajamist. Oleme ju isegi kogenud tõkkeid teenuste direktiivi ja töötajate lähetamise direktiivi rakendamisel – kasvõi kurikuulus ehitusfirma Lavali juhtum Rootsis.

Mis puutub PKL juhtumisse – siis siin on kavas paar ettepanekut seadusemuudatuseks, et täpsemalt määratleda, kuidas konkreetselt puksiiri- ja teisi sadamateenuseid osutada saab. Praegu on seadus väga üldsõnaline. Seda ilmselt kasutatakse ära konkurentsi piiramiseks. Uurime seda asja.

• Eesti ettevõtjad kaebavad, et käibemaksu tagastamise kord on Lätis väga keeruline ja tähendab sageli ajamahukat auditit.

Ma pole nõus, et käibemaksu tagasisaamine on Lätis eriti keeruline. Me lühendasime käibemaksutagastuse aega ja sellest aastast käivitasime peaaegu automaatse käibemaksutagastuse, mille aluseks on eelmise aasta summad. Selle aasta esimeses kvartalis maksime tagastusteks rekordsumma.

On tõsi, et probleeme on olnud - ka Läti firmad on kaevanud, et rahad on kinni ja auditid pikad. Probleem oli selles, et headel aegadel jätsid paljud firmad käibemaksu tagasi nõudmata. Kui tuli kriis ja iga sent oli oluline, siis hakati korraga neid kuhjunud summasid tagasi taotlema. Riigile oli see kriisi ajal lisakoorem, vähendades veelgi valitsuse maksutulu. Kõige sellega kaasnesid ka pikad auditid. Need probleemid on tänaseks lahenenud.

• Eesti firmad kurdavad, et ausalt makse makstes on Lätis raske konkureerida kohalike firmadega, mis maksude maksmisest kõrvale hoiavad. Väidetavalt pitsitab maksuamet pigem ausaid maksumaksjaid, et neilt maksimaalne tulu kätte saada, selle asemel, et maksudest hoidujaid taga ajada.

Iga firma tunneb, et neid kontrollitakse liiga palju. Aga kui realistlikult rääkida, siis on see üks punkt valitsuse tegevuskavas võitluseks varimajandusega, mille me kiitsime heaks läinud aastal ja milles on üle 60 tegevuse.

Üks meede on koostada firmadest n-ö valge ja must nimekiri. Kui olete maksud alati ausalt ära maksnud ja mingeid rikkumisi pole, siis selliseid firmasid kontrollivad maksuametnikud edaspidi vähem. Neid, kes on mustas nimekirjas, kontrollitakse enam. See on just selleks, et tülitada vähem ausaid firmasid ja koondada rohkem jõude nende firmadega tegelemiseks, millel on rohkem rikkumisi.

• Millal need nimekirjad luuakse?

Juurutame praegu seda plaani, 60 meetmest 27 on jõustatud. Ülejäänud meetmed tahame jõustada selle aasta jooksul, osad tuleva aasta algusest.

• Kui lähedal/kaugel on kolm Balti riiki kokkuleppest ühise LNG terminali ehitamiseks Balti riikidesse?

Arutasime seda peaministrite vahel. Mõte on ära lõpetada esialgsed tasuvusuuringud, mida me praegu teeme. Võib-olla tuleks nende põhjal koostada ka üks regionaalne analüüs. Seni oleme kõigis kolmes riigis keskendunud iga riigi spetsiifikale, kuid ükski uuring pole eriti vaadelnud regionaalset pilti - võrkusid, olukorda kõigi kolme riigi gaasituru liberaliseerimisel, tehnilisi ja õiguslikke aspekte. Sellest võib saada alus kõneluste jätkamiseks ja otsuste tegemiseks.

• Kas see regionaalne lähenemine kaasaks ka Soome ja Poola?

Mis puudutab Soome kaasamist, siis Euroopa Komisjon on mõista andnud, et prioriteet on kolme Balti riigi projekt,  mida on seejärel võimalik laiendada. Minu teada pole kõnelused Soomega sel teemal isegi mitte alanud.

• Kas Läti võiks nõustuda terminali rajamisega Eestisse?

Paljud asjad sõltuvad eeluuringutest. Arvan, et vajame kulude poolest tasuvat ja eelistatavalt regionaalset lahendust. Mis puudutab konkreetset asukohta, siis oleme avatud. Kuid kaldume arvama, et eelistatud asukoht oleks Läti. Siis saaksime kasutada oma gaasihoidlaid Incukalnsis, kus meil on juba olemas jaotusvõrk gaasi transportimiseks Eestisse ja Leetu. Varustame ka Leningradi oblastit. See infrastruktuur on olemas ja me näeme selles suurt eelist, selle asemel, et välja ehitada täiesti uut võrku. • Kuidas tagab Läti kolmandatele osapooltele juurdepääsu Läti gaasivõrgule – praegused regulatsioonid ja pikaajalised lepingud Gazpromiga võivad olla takistuseks.

See on seotud ELi 3. energiapaketiga. Peame vaatama ka õiguslikke aspekte gaasivõrgu lahutamiseks tootmisest. Praegu oleme eesmärgiks seadnud aasta 2014 ehkki Latvijas Gaze monopoliõigused saavad läbi alles 2017. aastal. Teame, et sarnased teemad on ka Eestis ja Leedus. Seega on meil regioonis vaja ühist lähenemist. Usun, et selles osas on vaja eraldi kokkuleppeid ka ELi tasandil ELi ja Venemaa vahel. See protsess peab jätkuma koordineeritud moel.

• Kuidas kavatseb Läti korraldada gaasivõrgu lahutamise?

Nagu ütlesin, sihime 2014. aastat. Mehhanism on sarnane sellele, mis elektriturul - tuleb tagada kolmanda osapoole juurdepääs olemasolevale infrastruktuurile. Ja maksta võrgutasu selle kasutamise eest.

• Millal Läti tasuvusuuring valmib?

Seda teeb Latvenergo, mis hakkab suurima tarbijana seda projekti Lätis juhtima. Uuring valmib juunis.

• Eesti väidab, et terminali rajamine siia on kõige odavam. Miks peaks Eesti nõustuma investeeringuga kallimasse alternatiivi?

Meil on omad numbrid ja tean ka Eesti numbreid, mõlemad on üsna toored. Esiteks peab kindel olema, et arvutused on tehtud võrreldavalt baasilt, et me võrdleme õunu ikka õuntega ja mitte porganditega.

Teiseks, vaja on ka regionaalset uuringut. See puudutaks küsimusi kuhu ehitada, millist täiendavat infrastruktuuri on vaja, et gaas terminalist jõuaks teistesse Balti riikidesse ja võib-olla kaugemale.

Siin näeme oma eeliseid – meil on olemas võrgustik, mis selle vajaduse rahuldab. Mida meile vaja on, on terminal. Kui eeldame, et terminal on Riias, siis vajame ühendust vaid Incukalnsi hoidlasse. Kui see on Paldiskis või Klaipedas, siis on tegemist uue olukorraga torude osas. Võib püüda ümber pöörata olemasolevat torustikku, kuid siis pole see enam täiendus Gazpromi gaasile,  vaid sisuliselt uus süsteem, mis ei arvesta Gazpromi gaasiga.

• Millal Lätis elektribörs käivitub?

Loodame alustada sel aastal. Kõik sõltub sellest, kui kiiresti Nord Pool meie süsteemi sertifitseerib. Küsimus pole meie valmisolekust - seadus on parlamendis ja liigub edasi, sellest ei saa takistust. Plaanisime 1. oktoobrit, kuid see võib lükkuda.

• Millised on Läti ambitsioonid Rail Balticaga ja kuidas see seostub plaanidega ehitada kiirrongiühendus ka Riia ja Moskva vahele? Kas mõlemad projektid on Läti valitsusele ühtmoodi tähtsad ja kas mõlema jaoks jätkuks vahendeid?

Tegelikult on kaks Rail Baltica projekti. Kui räägime esimest, mis tähendab olemasoleva põhja-lõuna suunalise infrastruktuuri viimist tasemele, mis võimaldaks reisirongidel liikuda kiirusega 120 km/h ja kaubarongidel kiirusega 80 km/h, siis 2-3 nädalat tagasi tegime valitsuse otsuse eraldada selleks 43 miljonit eurot. See projekt liigub edasi. Kui leedukad ehitavad oma teelõigule ka rööpad, siis võiksid isegi rongid liikuma hakata. Praegu on see Lätis arutluse teema, et kaasajastame raudteed suunal, kus Leedu poolel pole isegi rööpaid.

Mis puudutab Riia Moskva kiirrongi ühendust, siis on asjad väga varases etapis. Palju sõltub majandusliku tasuvuse uuringust. Ka rahastamine on lahtine. Juba arutatakse, et asjad võivad minna nii nagu Rail Balticaga – plaanisime kiirrongi ja rahuldusime 120 km/h.

Rail Baltica ambitsioonikama projekti kohta on värskelt valminud uuring. Ma pole jõudnud seda veel uurida ja ei taha enne midagi öelda. Rahastamine on kindlasti küsimus - siine ei räägi me enam 43 miljonist eurost, vaid kogu projekti kulu on ikkagi miljardites eurodes. Mõned miljardid, kuid ikkagi miljardid. See on väga ambitsioonikas projekt.

• Küsiks ka euroala kriisi kohta. Mida arvab Läti oma kogemuse põhjal kahtlustest, et Kreeka, Portugal ja Iirimaa ei tule oma säästukavadega toime?

Mis puudutab Lätit, siis olid meil eelarvedefitsiidi vähendamisega tohutud probleemid – kokku tuli eelarvet 2008-2011 erinevate arvutuste järgi korrigeerida 13-16% ulatuses SKPst. Selle aasta eelarvedefitsiiti prognoosime 4,2% ulatuses SKPst. Kui aga juurde arvestada ka võimalik mõju meetmetest võitluseks varimajandusega, siis võiks defitsiit jääda 3,8% tasemele SKPst. Nii on tuleva aasta eesmärk – defitsiit alla 3% - käega katsuda.

Mis puudutab Kreekat, Portugali ja Iirimaad – siis Iirimaa ja Portugali puhul arvatakse, et nad tulevad päästepaketi abil oma probleemidega toime. Kreeka puhul kaheldakse, kas riik oma võlakoormaga toime tuleb. Kreeka peab olema ambitsioonikam ja kindlameelsem nende kahtluste kõrvaldamisel.

• Kas euroala kriis on Lätis toetust euro käibelevõtuks vähendanud?

Teatud määral jah, meil käib samuti debatt, kas peaks ostma pileti Titanicule.

Usun, et euro jääb püsima, et riigid võtavad õppust. Sanktsioonid ja kontrollimehhanismid taastatakse, et tagada, et ka euroala riigid reegleid järgivad.

Plaanime jätkuvalt euroga liitumist. Kärped tuli aga eelarves teha igal juhul , euroga või ilma.  Sest eelarvedefitsiit oli liiga suur ja turg ei olnud nõus seda rahastama.

Nüüd on kaks kolmest reitinguagentuurist meie investeerimisjärgi reitingu taastanud ja lähikuudel plaanime esimest korda 2008. aastast juba kapitaliturgudele naasta.