Äripäeva 19. mai juhtkiri väitis, et kapitalimahukad avalikud infrastruktuuriettevõtted, nagu Elering ning AS Tallinna Vesi, põhjendavad oma kasumlikkust vajadusega suurteks investeeringuteks. Kuigi juhtkiri ning artikkel heidavad tänuväärset valgust Eesti regulatsioonisüsteemi ebakõladele, soovib AS Tallinna Vesi märkida, et ettevõtte tulukus on alati vastanud Maailmapanga soovitustele erastatud kommunaalettevõtete tulukuse arvutamiseks. AS Tallinna Vesi ärikasumi marginaal ei ole seotud ettevõtte investeeringutevajadusega, vaid kajastab ettevõtte aktsionäride poolt erastamise käigus tehtud 85 miljoni euro suurust investeeringut ning ettevõtte aktsiate eest makstud preemiat. Sõltumatult regulatsioonieksperdid Oxerast on kinnitanud ettevõtte reaalseks tulukuse määraks alates erastamisest 6,5%.
Hinnatõusu ei tule. Erastamise eesmärgiks oli parandada võimalikult kiiresti Tallinna vee ning teenuste kvaliteeti, samas oodati pakkujatelt kõrgeimat hinda aktsiate eest ning madalamaid tariifitõuse tulemuse saavutamiseks. Veekvaliteet paranes väga lühikese aja jooksul vähem kui 65% vastavuselt enam kui 95%-lise vastavuseni ning praeguseks on tehtud enamik maailmatasemel teenuste kvaliteedi saavutamiseks vajalikest investeeringutest. Seetõttu ei ole vastavalt erastamislepingu tingimustele Tallinnas ette nähtud reaalset tariifitõusu aastatel 2010 kuni 2020, sest lepingu kohaselt muudetakse tariife vaid inflatsioonimäära võrra.
Seotud lood
Ettevõtte müügihinna kujunemine on keerukas protsess, kus müüja teeb elus sageli ainukordse tehingu ja emotsionaalne faktor võib olla üsna suur. Paraku seda komponenti hinnastamise juures kasutada ei saa, tõdesid PwC Estonia tehingute nõustamise juhtivkonsultandid Allar Karu ja Sass Karemäe.