Säästu hoovad on riigi käes

Energia tarbimine on läinud aasta-aastalt kallimaks ja läheb veelgi. 2013. aastal avanev energiaturg koos jätkuva vajadusega investeerida uutesse tootmisvõimsustesse, ülekandesse ja jaotamisse tähendab, et me ei pääse hinnatõusust ka järgnevatel aastatel.

Energiapoliitika fookust tuleb muuda. Fookusesse tuleb tõsta energia tarbimise vähendamise ja säästmise küsimused. Hinnanguliselt on võimalik säästa kuni kolmandik praegu tarbitavast. Kokkuhoiuga tegelemine on märksa odavam kui uute tootmisvõimsuste ehitamine, mis lisaks veel hindu kergitavad. Siin peab riik otsustavalt parandama ka inimeste harimist, sest kohati on elanike teadmised säästlikust tarbimisest väga pinnapealsed.

Et olemasolevates hoonetes energiat kokku hoida, peab riik ette nägema pikaajalised ja mõõdetavad eesmärgid, aga loomulikult ka poliitikameetmed ja rahastamise. Praegu kulub ligi 40% kogu kasutatavast energiast hoonetele ja nende kütmisele, võrreldes Soome ja Rootsiga on mahud pea kaks korda suuremad. Seega peaks eesmärgiks olema vähendada varem ehitatud majades energiatarbimist poole võrra.

Kahjuks Eestis ehitustegevust sisuliselt ei juhita. Protsess on pigem juhuslik, et mitte öelda kaootiline. Näen selget vajadust luua majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi juurde ehitusamet, mille kaudu ehitustegevust juhtida. Ehitusameti vastutada oleks, et töötataks välja energiatõhusate hoonete soovituslikud tüüplahendused ja kasutuseeskirjad.

Samuti on vaja korraldada arhitektidele ja inseneridele täiendkoolitusi, kus õpitaks tundma energiatõhusa hoone toimimise põhimõtteid ja tüüplahendusi. Kortermajade kõrval peavad riiklikud energiasäästuprogrammid laienema ka eramutele.

Viimane aeg on kehtestada riigihanke pakkumismenetlustes avaliku raha eest ehitatavatele objektidele energiatõhususe miinimumnõuded. Riik ja omavalitsused peavad maksumaksja rahaga targalt ümber käima - kõik koolid, haiglad, lasteaiad, administratiivhooned tuleb ehitada maksimaalselt energiasäästlikena. Riigi eeskuju innustab ka teisi energiasäästu panustama. Vastavad Euroopa Komisjoni juhised pole paraku Eestis rakendust leidnud. Kokkuhoidu tuleb jõulisemalt kaasata energiatootjad ja seada neile kohustus säästa igal aastal teatud kogus energiat.

Riigi ülesanne. Riigi selge ülesanne on suunata energiasäästuprogrammid ennekõike puudustkannatavatele elanikele. Vastasel juhul tõukavad üha kasvavad energiahinnad veel suuremat osa elanikkonnast vaesusesse ja riik maksab hinnatõusud kinni sotsiaalabi kaudu.