Jaemüügimahtude kasv oli aprillis ootuspäraselt kiire ning jaemüügi kasv ja eratarbimise taastumine jätkub ka järgnevatel kuudel, kommenteeris Swedbanki makroanalüütik Annika Paabut jaekaubanduse ja tööstustoodangu aprillikuu näitajaid.
Järgneb Annika Paabuti kommentaar:
TööstustoodangAprillis püsisid tööstustoodangu mahu trendid oodatult üsna sarnased eelnevate kuudega ning tugev aastakasv jätkus, tööstustoodang kasvas aastases võrdluses 32%. Ehkki kuises võrdluses jäid mahud märtsikuu tasemele, kus kuine kasv oli 0%, toetab kiiret aastakasvu eelkõige madal võrdlusbaas. Tööstustoodangu kasvu veab jätkuvalt välisnõudlus, mis tugineb elektroonikaseadmete, puidu, metalltoodete ning masinate ja seadmete kasvanud nõudlusel. Rohkem siseturule suunatud tööstusharud näitasid küll tunduvalt aeglasemat aastakasvu, kuid ka siin on märgata elavnemist. Siseturule orienteeritud sektorite hulka kuuluvad ehitusmaterjalide, kummi- ja plasttoodete ja toiduainete tootmised. Lähitulevikus ootame siseturule suunatud sektorite tootmismahtude kasvu, mida toetab toibuv sisenõudlus ning stabiliseeruvad kindlustunde näitajad.
Kuigi on oodata, et meie peamiste ekspordipartnerite majanduskasvud aeglustuvad, mõjutab meie tööstustoodangu mahtude aastakasvusid aasta teisel poolel pigem kõrge võrdlusbaas – eelmise aasta teisel poolel näitasid tootmismahud juba väga kiiret kasvu. Samas ei ole alust uskuda, et nõudlus Eesti toodete ja teenuste järele sel aastal väheneks, nt toidukaupade nõudlus Venemaal. Lisaks panustab tootmismahtude kasvu ka taastuv sisenõudlus, sh elavnev ehitustegevus.
JaekaubandusJaemüügimahtude kasv oli ootuspäraselt kiire – jaekaubandusettevõtete müügimahud kasvasid aprillis aastataguse perioodiga võrreldes 8%. Jaemüügimahtude kasvu mõjutas ühelt poolt esimeses kvartalis kasvanud sissetulekud, mida suurendasid ka kasvanud boonused ja maksutagastused ning teisalt ka aprillis aset leidnud allahindlus-kampaaniad. Kasvanud kindlustunne nii töökoha säilimise osas, mida toetab elavnenud tööturg koos kasvanud vabade töökohtade arvu ja palgaootustega, kui ka aasta alguse suuremad sissetulekud on võimaldanud sooritada mitmeid seni edasilükatud oste. Peamiselt olid need püsikaubad nagu kodumasinad ja majatarbed, mille müük kasvas 13%. Samas näitab toidukaupade müük endiselt tagasihoidlikke kasvunumbreid, kuna 2010. aasta aprilliga võrreldes oli kasv vaid 1%, mis tähendab, et majapidamised on toiduainete valimisel tähelepanelikumad ning on võimalik, et üha enam eelistatakse toiduaineid soetada turgudel ja/või otse talunikelt. Sellist käitumise muutust tingib jätkuv toiduainete hinnatõus, mis meie prognoosi kohaselt peaks aasta teisel poolel aeglustuma.
Jaemüügi kasv ja eratarbimise taastumine jätkub ka järgnevatel kuudel ning aasta teisel poolel ootame eratarbimise kasvu kiirenemist. Sellele aitab kaasa jätkuvalt paranev tööturu olukord, mis omakorda suurendab tarbijate kindlustunnet ning nende soovi kulutada. Samas tasub rõhutada, et tarbijahindade jätkuvalt kiire kasv võib kahandada tarbijate ostusoove ning suurendada sääste. Viimane on eelkõige tingitud ettevaatusmotiivist – peamiselt on kasvanud nn sundkulutustele ehk eluasemele, toidule ja transpordile kuluvad summad ning majapidamised püüavad tuleviku esmavajaduste katteks säästa. Säästmise kasvu näitavad ka hoiuste mahu jätkuv kasv.
Seotud lood
Varasemast paremini ostetakse majatarbeid, kodumasinaid ja ehitusmaterjali, kuid eriti hästi lähevad autod, mille registreerimine kasvas aprillis 79%. Kestvuskaubade müügi kasv jätkub, lubab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium oma kommentaaris.
Ehkki on näha tarbijate soovi pea kõigis kaubagruppidest varasemast rohkem kulutada, tuli ligi pool jaemüügi kasvust hüppeliselt suurenenud kütuse müügist.
Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2011. aasta aprillis eelmise aasta aprilliga võrreldes püsivhindades 8%, teatas statistikaamet. Jaemüük kasvas tänavu kolmandat kuud järjest.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.