Euroopa Komisjon tunnustas Eestit võlakirjakriisi taustal

Euroopa Komisjon avaldas teisipäeval oma hinnangu kõigi 27 liikmesriigi tänavustele reformi- ja eelarvekavadele. Kavade eesmärk on konkurentsivõime suurendamine 2020. aastaks ja need käsitlevad tuleva aasta juuniks tehtavaid reforme. Kõnealused hinnangud ei kujuta endast komisjoni liikmete poliitilise tasandi otsust, vaid on vormistatud ametnike analüütilise töödokumendina.

Hinnangud liikmesriikide majandus- ja sotsiaalpoliitikale on kindlasti üksikasjalikumad kui kunagi varem, aga paljuski ka kriitilisemad kui kunagi varem. ELi eelmise reformikava Lissaboni strateegia rakendamisel saadud kogemused näitavad, et soovitud eesmärke ei saavutata ilma otseütlemise, avatud arutelu ja liikmesriikide võistlevast võrdlusest tuleneva surveta.

Tahe muu maailmaga võrreldes konkurentsivõimelisemaks muutuda on liikmesriikides ja kindlasti ka Euroopa Komisjonis olemas. Mõõdetavad sihid olulistes valdkondades ja nende saavutamiseks kavandatu erapooletu analüüs võimaldavad kasutada võlakriisi õppetunde, et ELi liikmesriike veelgi edukamaks muuta.

Eestit käsitleb analüüs selgelt positiivses valguses. Selles eeldatakse, et suudame jõukuselt rikkamatele liikmesriikidele lähemale jõuda ning majandus kasvab pikas perspektiivis ELi keskmisest kiiremini, kuna tootlikkus paraneb ja jätkub kapitali akumuleerumine. Nähakse isegi võimalust, et välisinvesteeringute suurenemise, kapitali ligitõmbavate edukate reformide, eraettevõtlust soodustavate meetmete, ELi struktuurifondide toel parendatud taristu jm tegurite koosmõjul võib majandus siseriikliku nõudluse taastumisel uuesti üle kuumeneda. Üldiselt kriisieelse 10% majanduskasvu siiski ei ennustata. Tõenäosust vähendavad ka rahvastiku vananemine ja oht, et struktuurselt kõrge tööpuudus püsib.

Komisjon tunnustab Eesti majanduse kiiret ümberorienteerimist 2008.-2009. aasta sügava kriisi järel, kui SKT vähenes kokku 19%, ning toonitab, et põhitähelepanu tuleb pöörata ekspordi toetamisele.

Ohu märgina nimetatakse komisjoni analüüsis eelkõige erasektori suurt võlakoormust (2009.aastal 244% SKTst) ning pensionikulude võimalikku kasvu, kui vananeva elanikkonnaga riigis pensioneid praeguselt madalalt tasemelt suurusjärgu võrra tõsta. Kuid Eesti senist eelarvepoliitikat ning sellega kaasnenud usaldusväärsuse kasvu arvestades peetakse neid ohte tõrjutavaks.

Eestit on käsitletud positiivses valguses suuresti seetõttu, et mitmeid liikmesriike räsiva võlakriisi taustal on märkimisväärne osa komisjoni analüüsist pühendatud eelarvepoliitikale. Selles valdkonnas on Eesti valitsusele raske midagi ette heita.

Eestil ambitsioonikad eesmärgid. Komisjon tunnustab ka Eesti reformikavade ambitsioonikust. Neis on tugev sotsiaalne mõõde. Kui ELi sihiks on tööhõive suurendamine vanuserühmas 20-64 eluaastat 75%, siis Eesti on seadnud protsendipunkti võrra kõrgema sihi ja sätestab riiklikud eesmärgid noorte ja pikaajalise tööpuuduse vähendamiseks. 2010. aastal oli hõivatus Eestis 66,4% ja ELis keskmiselt 68,2.

Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamise ning elukestva õppe vallas seatud eesmärkide täitmine viiks Eesti Põhjamaadega samale tasemele. Kui ELis on eesmärk vaesusriskis elavate inimeste arvu vähendada viiendiku võrra, siis Eesti plaanib kiiremini edasi liikuda ja vähendada sellesse riskirühma kuuluvate inimeste arvu 2020. aastaks 15 protsendini elanikkonnast. Komisjoni arvates vajaks see siiski täiendavaid meetmeid riskirühmade haridus- ja koolitusvõimaluste parandamiseks. On ju alg- ja põhiharidusega elanike vaesusesse sattumise oht keskmisest neli korda kõrgem. Elukestvas õppes osalejate arvu on Eestis plaanis kahekordistada, kaasates kokku 20% elanikest. Ka vaid põhiharidusega noorte suhtarvu vähendamisel on Eesti ambitsioonikam kui EL keskmiselt.

Haridusreform, mis keskendub majanduse olulistele valdkondadele, on inimvara arengu ja tootlikkuse tõstmisel komisjoni hinnangul võtmetähtsusega. Ehkki eestlased on PISA testides väga edukad ning kõrgharidusega inimeste osakaal on soovitule lähedal, vajavad täitmist lüngad kutseõppes.

Kokkuvõtteks. Võib öelda, et Eesti edukuse määrab see, kui pühendunult ja targalt seatud eesmärkide saavutamiseks tegutsetakse. Komisjoni analüütikute hinnangul on võetud sihid saavutatavad.