Eesti saab Euroopat õpetada

Kas teemat on avalikkusele piisavalt selgitatud? Seletatud ju on, aga teema on keeruline, olukord muutub iga päevaga ning ka doktorikraadiga majandusteadlased peavad kogu maailmas oma seisukohti kogu aeg ümber hindama. Arvamus, nagu saaks Eestis laiadele massidele kogu teema paari Äripäeva arvamusartikli või Delfi kommentaariga selgeks teha, ei ole vettpidav. Teema seletamises on oma osa kindlasti ajakirjandusel, kes sellega ju ka aktiivselt tegelenud ning õigeid küsimusi küsinud on. Ka Economist ja Financial Times avaldavad erinevaid Euroopa tulevikku otsustavate poliitikute ja rahandustegelaste kommentaare pidevalt. Tasub lugeda neidki.

Valimisteema? Riigikogu valimistel Eestis pälvisid toetuse need jõud, kes seisid tasakaaluka majandus- ja rahanduspoliitika eest nii Eestis kui ka Euroopas. Sellisel kujul, nagu Soome parlamendivalimistel, Eestis võlakriisist tõepoolest ei räägitud. Tegelikult on see isegi hea ning näitab, et meie poliitikud ja valijad populismist ei hooli. Sest just need populistlikud lubadused on ju mingil määral olnud praegu hädas olevate riikide murede tekkimise põhjused.

Riigikogus. Riigikogu arutab Euroopa võlakriisiga seotud teemasid pidevalt. Parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjon näiteks käib ka suveperioodil paar korda nädalas koos. Eestis ei saa me üksi väga palju otsustada, aga vaieldamatult on Eestil kasulik olla Euroopa Liidus otsustajate laua taga, nüüd ka eurotsooni liikmena. Võib-olla peaks riigikogu võlakriisi arutama riiklikult tähtsa küsimusena, kuigi see kujuneks pigem poliitikute jututoaks ja enesenäitamiseks. Ent ka jututubasid on vahel vaja.

Tähtsaim hääletus, mis võlakriisi teemal ees seisab, on Eesti 2012. aasta riigieelarve, millega peame jätkama vastutustundlikku majandus- ja rahanduspoliitikat.

Kreekast. Kreeka oli aastatuhandeid tagasi Lääne kultuuri häll ja palju hullemate kriisidega hakkama saanud. Nüüdki tuleb neil pingutada. Põhiküsimus on, et tuleb lõpetada vastutustundetu rahanduspoliitika, üle jõu elamine ja selliste lubadustega valijate lollitamine. Kellele meist ei meeldiks minna pensionile 50aastaselt või saada riigiametnikuna suuri boonuseid. Aga kust see pension tuleb? Eestlane teab hästi, et laenuleib ja laastutuli ei kesta kaua. See on asi, mida saame ka Euroopale õpetada.