Äripäev avaldas nädalavahetusel uudise, kus TV3 juht Priit Leito kirjeldas meediavaidlust uudistesse sattunud naise ja TV3 vahel. Naise esindaja Siim Tammeri sõnul ei ole õige meediavaidlusi meedias lahendada.
Järgneb jurist Siim Tammeri arvamus:
Äripäeva online-väljaandes ilmus 11. mail 2011. a kaks uudisnuppu („TV3 uudistes kiselnud naine nõuab kanalilt 6391 eurot“ ja „Spetsialist: meediavaidluste arv tõusnud“). Ühes uudisnupus märkis TV 3 juhatuse liige Priit Leito, et TV3 vastu on esitatud hagi uudistesse jõudnud naine, kes ekraanil kähmles, lõhkus telekanali võttetehnika ning viidi politseisse. Teises uudisnupus märkis meediavaidluste spetsialist Ants Nõmper, et inimesed on asunud hüvitisi „kalastama“ ja praegune regulatsioon karistusliku hüvituse näol ei ole vajalik, kuna isikud võivad teoreetiliselt saada suurema kahjusumma kui varasema seaduse alusel.
Jah, Eestis on inimesi, kes julgevad ja tahavad enda põhiõiguslikke õigusi kaitsta. Isikuid, kes tunnevad, et nende näitamine meedia vahendusel, vales kontekstis, alandaval viisil ja ilmselgete solvangute taustal, ei ole lubatud näidata. Üks selline inimene on ka TV3 juhatuse liikme tituleeritud „uudistes kiselnud naine“, kes julges esitada TV3 vastu kohutusse kahjunõude. Selguse huvides pean märkima, et nimetatud „kisklevat naist“ esindan mina ja TV 3 esindab meediavaidluste spetsialist vandeadvokaat Ants Nõmper.
Üllatav on lugeda TV3 selliseid jõulisi väiteid asjaolude kohta (kähmlemine, lõhkumine jne), mida kohtus alles tuleb hakata hindama ja sisuga täitma. On üldteada hea tava, et enne kohtuotsust ei hakata meediaga manipuleerima. Aga täpselt seda ju praegu tehakse. Kohtuniku jaoks püütakse meedias luua kohtusse pöördunud isikust negatiivne kuvand, mis omakorda toob kaasa uue meedia tähelepanu. See võib aga luua juba enne kohtuvaidlust hagejale alusetult negatiivse fooni. Sellele lisaks ütleb kostja esindaja ja lugupeetud vandeadvokaat , et enda õiguste kohtulik kaitsmine on „kalastamine“ suuremate summade saamiseks. Jättes aga märkimata, et praegu on mittevaraliste kahjuhüvituste suurused oluliselt madalamad, kui nn kalastajate ja kalade esindajatele makstud õigusabikulud.
Minu hinnangul on vajab praegune meediaruum isikute õiguste järgimise koha pealt tugevat korrastust. Korrastatus tuleb paraku vahel ka kahjuhüvitiste kaudu. Seetõttu on õigustatud regulatsioon karistuslike kahjuhüvituste näol. Vaatamata TV3 ja tema esindaja seisukohale arvan, et oma õiguste kaitsmine ja kaitstus on õigusriigi üks olulisi komponente ning julgus minna kohtusse, maksta riigilõiv (mis on üsna arvestatav summa) ja enda au kaitsta on ainuõige samm.
Seotud lood
Meediavaidluste spetsialist advokaat Ants Nõmperi sõnul on meediavaidluste arv pärast karistuslike kahjuhüvitiste jõustumist tõusnud ning võib öelda, et inimesed on nn hüvitisi kalastama asunud.
Telekanali TV3 vastu on esitanud hagi uudistesse jõudnud naine, kes ekraanil kähmles, lõhkus telekanali võttetehnika ning viidi politseisse, kinnitas AS TV3 juhatuse esimees Priit Leito.
Ain, Siim ja Sulev Seppik nõuavad Äripäevalt aprillis ilmunud artikli „Ärimees Kessneri mustkunst“ ja „Kuidas Tolmats lõksu meelitati“ avaldatud andmete ümberlükkamist ja avaliku vabanduse avaldamist.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.