Saksamaa tagant surutud plaanist kaasata Kreeka abipaketti ka erasektori võlausaldajad võib tulla kopsakas lisaarve, kuni 20 miljardit eurot.
Sellise hoiatuse edastas euroala rahandusministritele Euroopa Komisjon.
Raha võib vaja minna Kreeka pankade rekapitaliseerimiseks, kui reitinguagentuurid sellise lahenduse suuremal või vähemal määral pankrotiks klassifitseerivad, kirjutab leht.
Kui Euroopa Keskpank selle järel enam Kreeka võlakirju tagatisena ei aktsepteeri, võib vaja minna ka täiendavat rahareservi Kreeka pankade likviidsuse tagamiseks. Ministreid on hoiatatud, et sellisel juhul tuleb võib-olla asendada Kreeka tagatisvara, ca 70 miljardit eurot.
„Kui te kõigest hoolimata üritate võlakoormat vähendada ja tekitate pankroti riski, tuleb teil rahastada kogu Kreeka majandust,“ hoiatas Prantsuse keskpanga juht Christian Noyer.
„Kokkuvõttes näivad kulud kasud üles kaaluvat,“ ütles tulevane Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi.
Täna kirjutas agentuur Bloomberg, et kõnelused Kreeka teise abipaketi üle, mis loodeti lõpetada tuleva nädala Ülemkoguks, võivad erinevate nägemuste pärast erasektori kaasamiseks venida juulisse. Eile Brüsselis erakorraliselt kohtunud rahandusministrid mingile läbimurdele ei jõudnud. Uuesti tullakse kokku 19. juunil, päev enne ministrite korralist kohtumist.
Nüüd on lootused euroala esimese pankroti vältimiseks Saksamaa kantsleri Angela Merkeli ja Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozy kohtumisel sel reedel.
Seotud lood
Eesti Panga kaudu on Eesti osaline Euroopa Keskpanga erakorralistes kriisimeetmetes ja sealt võib Kreeka võimaliku pankroti korral tulla Eesti maksumaksjale päris korralik arve – kuni 126 eurot iga elaniku kohta.
Kreeka kaks suuremat ametiühingut korraldasid täna 24-tunnise streigi valitsuse uue kärpekava vastu, mis on täna parlamendis arutusel.
Reitinguagentuur S&P kärpis esmaspäeval Kreeka reitingut kolme pügala võrra tasemele CCC, mis on maailma madalaim võlareiting, põhjendades otsust järjest suurema tõenäosusega, et Kreekal tuleb oma võlad restruktureerida.
Kreeka peaminister George Papandreou plaanib valitsusremonti ning korraldada seejärel usaldushääletuse, et saada parlamendis, kus valitsuse enamus jääb järjest ahtamaks, toetust uue abilaenu tingimuseks olevatele täiendavatele kokkuhoiumeetmetele.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.