Kreeka kaks suuremat ametiühingut korraldasid täna 24-tunnise streigi valitsuse uue kärpekava vastu, mis on täna parlamendis arutusel.
Streigi tõttu on üle riigi suletud koolid ja omavalitsusasutused, haiglad töötavad minimaalse personaliga. Häiritud on sadamate töö ja avalik transport, ajakirjanike streigist jäid ära hommikused uudistesaated, kirjutas Wall Street Journal.
„Ametiühingud nõuavad valitsuse kokku pandud uute, karmide ja ebaõiglaste meetmete kohest tagasivõtmist,“ teatasid era- ja avaliku sektori suuremad ametiühingud GSEE ja ADEDY ühises avalduses.
Streik on ajastatud päevale, mil Kreeka parlament arutab uut kärpekava 28 miljardi euro ulatuses, mida Kreekal tuli uue abipaketi saamiseks lubada oma rahvusvahelistele laenuandjatele. See näeb ette rea uusi makse ja kulukärpeid, lisaks erastamistele ca 50 miljardi euro väärtuses. Pakett on põhjustanud nurinat ka peaministri enda parteis ning põhjustanud vähemalt kahe poliitiku „ülejooksmise“, millega valitsuse niigi kitsuke enamus parlamendis on veelgi ahenenud.
Meeleavaldajad, kes on parlamendi juures protestinud juba kolm nädalalt, üritasid täna moodustada inimketti, et takistada parlamendisaadikutel hoonesse pääsemist.
Rahva rahulolematus on järjest kasvanud ning täna on peaminister George Papandreoul kohtumine ka Kreeka presidendiga. Spekuleeritakse, et valitsus võib olla sunnitud riigis ennetähtaegsed valimised korraldama. 2009. a oktoobris ülekaaluka valimisvõidu saanud sotside populaarsus on võlakriisiga kadunud ning jääb viimaste arvamusküsitluste järgi juba suurimale opositsiooniparteile alla.
Sotsialistidel on 300-liikmelises parlamendis praegu 156 kohta, kuid pole välistatud, et veel mõned parlamendisaadikud protestiks säästumeetmete vastu sotside leerist lahku löövad..
Seotud lood
Kreeka on uue abipaketiga küll ostnud lisaaega, kuid ei ole veel kriisist pääsenud. Endiselt pole selge, kas peaminister George Papandreou lubatud ranged kasinusmeetmed on poliitiliselt vastuvõetavad ja jätkusuutlikud.
Reitinguagentuur S&P kärpis esmaspäeval Kreeka reitingut kolme pügala võrra tasemele CCC, mis on maailma madalaim võlareiting, põhjendades otsust järjest suurema tõenäosusega, et Kreekal tuleb oma võlad restruktureerida.
Kolm aastat langust on viinud töötuse Kreekas kõrgemale 16% piirist.
Saksamaa tagant surutud plaanist kaasata Kreeka abipaketti ka erasektori võlausaldajad võib tulla kopsakas lisaarve, kuni 20 miljardit eurot.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.