Ma arvan, et üks kord suur toetusraha eraldada on õige, aga kui sellest abi ei ole, siis järgmine kord ei peaks Eesti seda enam tegema, ütles Põlvas asuva ravifirma ASi Nycomed Sefa endine juhataja, nüüdne konsultant Ants Nurk.
„Kui meil on olnud üleskutsed mingiks annetuseks, siis eestlased annetavad päris hoolega,“ vastas Nurk küsimusele, kas osalemine abipaketis eestimaalaste tasku pihta ei löö. „Põhiküsimus on see, et kas sellest abist ka abi on. Kui see toetusraha lihtsalt tuulde visatakse, siis on küll kahju.“
Selle nädala neljapäeval kiitis valitsus heaks Euroopa kriisiabi lepingute eelnõud, mis tähendab, et Eesti maksab rahahädas riikide alalisse kriisiabifondi (ESM) viie aasta jooksul (2013-2017) kokku 148,8 miljonit eurot.
Ants Nurga hinnangul järgib Eesti rahvusvahelises elus samu solidaarsuse printsiipe kui siseelus. „Eestis on näiteks ravikindlustus samuti solidaarsuse printsiibil üles ehitatud,“ rääkis Nurk ja lisas, et valitsuse otsus abistavat kätt pakkuda on justkui järjepidevuse näitaja printsiipide osas. „Ja ega kunagi ju ei tea, kunas ise hädas olla võime.“
Alates 23. maist ei ole Ants Nurk enam Nycomed Sefa juhatuse liige. „Ma lahkusin ise ametist alates 1. aprillist, aga ametlikult võttis vabastamine kauem aega,“ selgitas Nurk. „Olen praegu Nycomed Sefa konsultant.“
Äripäev avaldab homme ülevaate, mida Eesti elanikud raskustes ELi riikide toetamisest arvavad. Äripäeva tellimusel valminud Emori uuringus küsisime, kas Eesti riik peaks rahaliselt toetama võlakriisis olevaid Euroopa Liidu riike?
Seotud lood
Mina kohe kindlasti ei toetaks Kreekat, sest kreeklased ei saa aru, et tegu ei ole mitte toetuse vaid laenuga, mis tuleb tagasi maksta, ütles Põltsamaa külje all kirjutustahvleid tootva ASi TK-Team tegevdirektor Ants Reinumägi.
Esimene pakett, mis kreeklastele anti, on juba ära kulutatud ja nad ise ka tunnistavad, et ega abiraha päris õigesse kohta ei läinud, ütles Eesti tööandjate keskliidu volikogu esimees, ASi Standard juhatuse esimees Enn Veskimägi.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.