Veskimägi: Kreekale antav laen kirjutatakse ilmselt korstnasse

„Eurotsooni astumise ajal me ilmselt ei osanud seda ette näha – kriisist tollal küll räägiti, aga räägiti oluliselt väiksemas mahus,“ meenutas Veskimägi ja lisas, et nüüd on meil käed-jalad seotud abistamiskohustusega.

Selle nädala neljapäeval kiitis valitsus heaks Euroopa kriisiabi lepingute eelnõud, mis tähendab, et Eesti maksab rahahädas riikide alalisse kriisiabifondi (ESM) viie aasta jooksul (2013-2017) kokku 148,8 miljonit eurot.

„Minu sisetunne ütleb, et tõenäoliselt võib juba täna arvestada, et näiteks Kreekale antav laen korstnasse kirjutatakse,“ lausus Veskimägi. „Esimene pakett, mis neile anti, on juba ära kulutatud ja nad ise ka tunnistavad, et ega abiraha päris õigesse kohta ei läinud. Ma sügavalt kahtlen, et Kreeka tuleb kriisist välja, teeb kärped ja tõmbab kulud kokku. Praegu küll ei ole näha, et Kreekas peale peaministri keegi midagi üldse üritaks.“

Veskimägi rääkis, et eelmise nädala neljapäeval ja reedel (9.-10.06.) said Ungaris Budapestis kokku Euroopa tööandjate katusorganisatsiooni BUSINESSEUROPE liikmesriikide tööandjate liitude juhid. „Kas see oli kokkusattumus või mitte, aga mina istusin õhtusöögil koos Luksemburgi ja Taani juhtidega ühel pool lauda ja teisele poole lauda oli pandud Portugali ja Kreeka tööandjate liidu juhid,“ rääkis Veskimägi. „Justkui ühele poole lauda pandi need riigid, kes toime tulevad, ja teisele poole need, kes ei tule toime. Et toimetulijad jagaksid näpunäiteid.“

Veskimägi kinnitusel andis Kreeka tööandjate liidu juht mõista, et ega seal midagi positiivset neil pole.

„Kui ikka rahvas on tänaval ja need, kes peavad kärpeid tegema, ise ka streigivad, siis minul on küll lootused kõige väiksemad selles osas, et seal midagi muutuma hakkab,“ lisas Veskimägi.

Äripäev avaldab homme ülevaate, mida Eesti elanikud raskustes ELi riikide toetamisest arvavad. Äripäeva tellimusel valminud Emori uuringus küsisime, kas Eesti riik peaks rahaliselt toetama võlakriisis olevaid Euroopa Liidu riike?