Euroala rahandusministrid jätsid pühapäeva õhtul alanud ja esmaspäeva varaste hommikutundideni väldanud kohtumisel Kreekale uue laenuosa väljamaksmise otsustamata, nõudes Kreekalt kõigepealt täiendavate säästumeetmete kinnitamist.
Järgmise 12 miljardi euro väljamaksmine mullu Kreekale antud abilaenust sõltub Kreeka parlamendist - parlament peab esmalt heaks kiitma seadused, mis sätestavad eelarvereformid ja riigivara erastamise, vahendas agentuur Reuters.
Homme on Kreeka parlamendis usaldushääletus peaminister George Papandreou valitsuse üle, kus reedel mõned ministrid - sealhulgas rahandusminister - välja vahetati.
„Uue laenuosa väljamaksmiseks peame olema kindlad, et usaldushääletus läheb Kreeka parlamendis läbi ja et parlament majandusprogrammi toetab. Nii tehakse otsus juuli alguses,“ ütles Belgia rahandusminister Didier Reynders.
Euro reageeris väljamakse viibimisele hommikul kerge nõrgenemisega. Kreeka vajab raha juulis maksmisele tulevate võlakohustuste täitmiseks.
Ministrid teatasid ühtlasi, et on valmis Kreeka jaoks kokku panema täiendava abipaketi. Selle kondikava peaks selguma juulis, kuid juba on teada, et esimest korda osalavad abipaketis ka erasektori investorid, kellelt oodatakse praeguste võlakohustuste väljalunastamise järel uute Kreeka võlakirjade ostmist.
Reutersi allikate sõnul peaks uus abipakett Kreekat n.ö vee peal hoidma 2014. aasta teise pooleni ning küündima ca 120 miljardi euroni. 60 miljardit sellest oleksid uued laenud, 30 miljardit tuleks erasektorist ning 30 miljardit eurot Kreeka riigile kuuluvate varade erastamisest.
Märk sellest, kui suureks ohuks on Kreeka saanud stabiilsusele globaalses finantssüsteemis, oli G7 rahandusminitrite telekonverents sel nädalavahetusel, kus arutati Kreeka võlakriisi.
Pühapäeval palus Kreeka peaminister George Papandreou kreeklastelt uuele kärpekavale toetust. „Kontrollimatu pankroti või rahaliidust lahkumise vahetud tagajärjed oleksid majapidamistele, pankadele ja riigi usaldusväärsusele katastroofilised,“ ütles Papandreou.
Kreeka võla suurus on 340 miljardit eurot, üle 150% riigi SKPst, ning selle kasvu pole pidama saadud. Paljude analüütikute hinnangul ei ole IMFi ja ELi abimudelil edulootust – tõenäoliselt tuleb võlausaldajatel siiski osa laenust maha kanda.
Seotud lood
Euroopa pankadel ei ole piisavalt puhvreid Kreeka võimaliku pankroti tagajärgede jaoks, vahendab agentuur Bloomberg.
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sester ütles Äripäeva tellimusel valminud Emori uuringu tulemusi kommenteerides, et valitsusel ja riigikogul on võlakriisi lahendustele selgitamisel rahva toetuse saamiseks suur töö ära teha.
Freedom Holding Corp. avaldas oma 2025. aasta teise kvartali tulemused, mis näitavad ettevõtte käibes ja puhaskasumis märkimisväärset kasvu. Tulenevalt laienemisest, tõusid ka ettevõtte kulud.