Eurotsooni rahandusministrid kiitsid eile heaks uue väljamakse Kreeka abilaenust.
Nad väljastavad umbes 12 miljardit eurot järgmise kahe nädala jooksul, et aidata Kreekal maksta ülisuuri võlgu ja vältida pankrotti.
Käesoleva nädala alguses võttis Kreeka parlament vastu kokkuhoiumeetmed, mida nõudis Euroopa Liit ja Rahvusvaheline Valuutafond (IMF). Parlamendil õnnestus meetmed vastu võtta hoolimata vihastest protestidest Ateena tänavatel.
Euroopa Liit ja IMF on juba nõustunud aitama Kreekat kokku 110 miljardi euro suuruse laenuga. Eurotsooni rahandusministrid arutavad teise hädaabi paketi detaile, mis on mõeldud Kreeka aitamiseks kuni 2014. aasta lõpuni.
Kreeka rahandusminister Evangelos Venizelos tervitas eurotsooni käiku öeldes, et see “tugevdas riigi rahvusvahelist usaldusväärsust.
Ta lisas: “Hetkel on oluline õigeaegne ja tõhus parlamendis vastu võetud otsuste rakendamine, et me saaksime lõpuks kriisist väljuda.”
Laupäeval kritiseeris Poola rahandusminister Jacek Rostowski Euroopa poolset Kreeka võlakriisi käsitlemist. Tema arvates on liiga palju pandud rõhku kärpekavale ja liiga vähe kasvule.Tema kommentaarid tulid pärast seda, kui Poola võttis üle kuue-kuulise Euroopa Liidu eesistumise reedel.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eurotsooni rahandusministrid otsustasid anda Kreekale võlakriisist väljatulekuks rohkem aega, pikendades abilaenu tagasimakse tähtaegu ja alandades intresse.
Mõned trendid jäävad meiega kauaks, mõned kaovad sootuks ja mõned muutuvad, kohanedes hetkeolukorraga. Ettevõtete keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisstandardid (Environmental, Social and Governance – ESG) peavad muutuma, seda eriti seoses eelseisvate struktuursete muutustega poliitikas. Olukord näib olevat Trumpi tulekuga kardinaalselt muutunud, kuid tegelikult on muutused toimunud juba päris pikka aega.