Euroala poliitikute kriisireguleerimissuutmatusest ärevaks muutnud Rahvusvaheline Valuutafond IMF hoiatab värskes ülevaates euroala majandusest, et ühisraha ohustava kriisi ületamiseks peab liikmesriikide majanduskoostöö muutuma oluliselt tihedamaks.
„Vajame euroalal praegu tõesti tugevamat majanduspoliitika juhtimist ja järelevalvet, et taastada usaldus Euroopa projekti vastu,“ ütles IMFi euroala divisjoni juht Luc Everaert. „Vajame praegusest rohkem Euroopat, mitte vähem,“ vahendas Wall Street Journal.
Raportis on selle kohta ka rida soovitusi, mis sisuliselt piiravad riikide iseotsustamise õigust. Nii soovitab IMF anda suurema voli Euroopa Liidu instantsidele järelevalveks liikmesriikide eelarvepoliitika üle ning rohkem sõnaõigust kohaliku poliitika kujundamisel ja laenuvõtmisel.
„Peamine õppetund on, et rahaliit ilma täielikult integreeritud finantssüsteemi ja vastavate institutsioonideta ei ole tegelikult võimalik,“ ütles Everaert.
IMF nendib raportis, et hoolimata jõupingutustest koostöö ja euroala juhtimise parandamiseks, on liikmesriigid ja majandusagendid kriisis kaldunud pigem integratsiooni tagasi pöörama.
Fond hoiatab, et võlakriis, mida pole pidama saadud, riskib varjutada euroala muidu suhteliselt hästi vastu pannud majanduse väljavaateid ning halvimal juhul kogu maailmamajandust.„Eriti kui pinged levivad euroala südamesse, võivad sellel olla ulatuslikud globaalsed tagajärjed,“ hoiatas IMF, mis leiab, et kriisi leviku oht on suur isegi juhul, kui Kreeka otsest pankrotti õnnestub praegu vältida.
Praegu on Põhja-Euroopa riigid eesotsas Saksamaaga näidanud jõudsat majanduskasvu ning tööpuuduse vähenemist. Kehvem on seis abipaketi riikides ning samuti jätkab Itaalia keskmiselt aeglasema majanduskasvu kursil. Regioonile tervikuna prognoosib IMF tänavu 2% ja tuleval aastal 1,7% suurust SKP kasvu.
Neljapäeval toimuva euroala riikide erakorralise tippkohtumise eel kutsus IMFi juhtkond valitsusjuhte taas välja tulema komplekssema lahendusega euroala võlakriisile. IMFi hinnangul tuleks näiteks euroala ajutise kriisifondi EFSF kasutamisvõimalusi muuta oluliselt paindlikumaks – võimaldada neist vahenditest näiteks pankade rekapitaliseerimist ja võlakirjade tagasiostu. Ning kiiremas korras on vaja selgust, millisel moel hakkab lõpuks välja nägema erasektori kaasamine euroala hädas riikide abipakettidesse. See turge ärevil hoidev teadmatus vajab lahendust.
Seotud lood
Euroopa Liidu liidrite jõupingutused võlakriisi ohjeldamiseks pole vilja kandnud, kuna siiani pole välja tuldud ühise lahendusega, milleks võiksid olla euroala ühised võlakirjad, kirjutab Euroopa Komisjoni endine konkurentsivolinik ja praegune Bocconi ülikooli president Mario Monti Financial Timesis.
Euroala võlakriis on üha enam süsteemne kriis, mis ohustab ka tugevamaid riike ning euro püsimist.
Euroala kriisi levik Itaaliasse on viinud võlakriisi uude ohtlikku faasi, kus ka kõige vintskem bürokraat peaks aru saama, et maailm ei saa enam rahulikult pealt vaadata, kuidas poliitikat dikteerivad dogmad, bürokraatlik agenda ja hädaabinõud, kritiseerib USA endine rahandusminister ja Harvardi ülikooli professor Lawrence Summers.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.