Leedu esirikas duubeldas osaluse

Leedu rikkaim ärimees haaras tänavu kontrolli kogu VP grupis, suurendades enda osalust 40% lähistelt umbes 60%-ni. VP omanikele kuuluvas Eesti holdingfirmas Genira Group Holdingsis suurendas Numavicius enda osaluse viimase kahe nädala jooksul 37 protsendilt 50 protsendile ja Klarus Group Holdingsis 37 protsendilt 66 protsendile. Kahe firma peale kokku vähenes Nerijus Numaviciuse kasuks enim Vladas Numaviciuse osalus. Tegemist on vendadega.

VP omanikud asutasid Eestis kaks valdusfirmat paar aastat tagasi, et kolida siia maksuriski hajutamiseks osa oma likviidset vara. Kahe firma – Genira Group Holdings ja Klarus Group Holdings – omakapital on kokku 83 miljonit eurot (1,3 miljardit krooni). Klarus Ggoup Holdings oli 2010. aasta lõpu seisuga võtnud seotud osapoolelt laenu 102 miljionit eurot (1,6 miljardit krooni), mis laenati siit omakorda edasi järgmistele seotud osapooltele.

Sarnaselt Eestile investeerisid VP omanikud riskide hajutamiseks osa likviidset vara ka Hollandi valdusfirmadesse. "Eesmärk on hajutada investeerimisriski maades, mis pole maksutingimuste poolest Leedust kehvemad, ent pakuvad paremat stabiilsust," kommenteeris holdingfirmade juhatuse liige Diana Dominiene pool aastat tagasi Äripäeva väljaandele News2biz.

Mammutkontserni VP omanike näol on tegemist pereliikmete ja lähedaste sõpradega. Äri on aastaid omanud vennad Numaviciused ja vennad Marcinkeviciused. Väiksemad osanikudki on oma sidemed vendadega tsementeerinud, abielludes nende õdede ja nõbudega, kirjutas Eesti Päevaleht mõne aasta eest. Kontserni omanike arv on seni püsinud kümne ringis.

Ajakiri Veidas hindas Nerijus Numaviciuse varanduse väärtuseks värskelt juunis 1,099 miljardit eurot. Võrdluseks, Eesti rikkaimaks peetava Hillar Tederi vara väärtuse hindas Äripäev viimati 300 miljoni euro kanti. Numavicius on ka tõenäoliselt esimese baltlane, kes tõusis sellel aastal Forbes'i maailma dollarimiljardäride edetabelisse.

Vilniaus Prekyba sai alguse pisikesest poest

Praegused Vilniaus Prekyba kontserni (VP) omanikud alustasid äritegevust pisikese poekese omandamisega 1992. aastal, mil õpiti üheskoos arstideks. Neil oli idee osta raskustes firmasid, need üles töötada ja kiiresti edasi müüa. Soetatud poodi aga ei õnnestunud kiiresti müüa ja nad avastasid, et jaekaubandusega saab ka raha teenida. Nende kaubandusimpeerium hakkas jõudsalt kasvama 1998. aastal, kui suure kasuga müüdi Taani firmale Panevežyse suhkrutehas. Teenitud raha otsustasid nad investeerida kaubandusse.Leedu ajakirjanik Ramunas Kontrimas on nimetanud VP omanikke haideks. "Nad tegutsevad vaikselt, väga oskuslikult ning efektiivselt," ütleb ajakirjanik. Tema sõnul hoiab seltskond omaette ja väldib meedia tähelepanu. Näiteks pole neid kunagi nähtud klantsajakirjades. Suurem osa omanikest elab 24tunnise valvega suletud piirkonnas Vilniuse lähedal."Kogu ketti kuulub praeguseks Balti riikides ja Bulgaarias ligi 430 kauplust, kontserni aastakäive ulatub 35 miljardi kroonini (224 miljonit eurot) ja töötajaid on ligi 24 000," kirjutab Eesti Maxima poeketist oma kodulehel. Maxima kauplused on vaid osa äriimpeeriumist, mille võtmetegevusteks võib pidada veel ravimi- ja kinnisvaraäri ning toiduainetööstust.