Saksamaa ekspordiettevõtjate assotsiatsiooni BGA president Anton Börner astus kaalukatest äriliidritest esimesena avalikult välja euroala ühiste võlakirjade idee poolt, et võlakriisi levik lõpuks pidama saada – kõik muud abinõud on juba läbi proovitud.
„Alternatiiv on, et turud ründavad Itaaliat, seeljärel Prantsusmaad, meie kaotame oma AAA tasemel reitingu ja siis on kord meie käes. See on allakäigu spiraal, mis viib lõpuks ülemaailmse depressioonini,“ ütles Börner agentuurile Reuters.
„Ja mida me siis võitnud oleme?", küsis Börner. „Kokkuvõttes maksame nii kolm korda. Sel moel maksame vaid ühe korra.“
Sama seisukohta väljendas Saksamaa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kaubandusorganisatsiooni juht Mario Ohoven, märkides, et võlakirjad on võimalik käiku lasta garantiidega, mis Saksamaa kohustustele piirid seavad.
Mitmed majanduseksperdid on seda meelt, et juulis euroala tippkohtumisel kokku lepitud uued meetmed võlakriisi tõrjeks võidavad vaid aega. Kriisi suudaksid aga peatada üksnes euroala ühised võlakirjad, mis võimaldavad kõigil euroala riikidel jõukohase hinnaga turult laenu saada.
Saksamaa avalik arvamus on ühiste võlakirjade mõttele ägedalt vastu ning teravad erimeelsused on ka Merkeli koalitsioonis.
Kantsler Angela Merkeli ja Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozy tänase kohtumise eel on Merkeli kantselei korduvalt kinnitanud, et euroala võlakirjad ei ole kohtumise teema. Arutatakse eelkõige euroala majanduskoostöö paremat kordineerimist, vajadust korraldada eraldi regulaarseid tippkohtumisi euroala riikidele ning väljavaadet, et euroala eestkõnelejaks võiks edaspidi saada Ülemkogu president Herman van Rompuy.
Seotud lood
Läinud nädalal sattus turgude rünnaku alla juba Prantsusmaa, oluline tugisammas euroala kriisi tõrjumiseks loodud abisüsteemides, mis on andnud uut hoogu debatile euroala ühiste võlakirjade loomiseks, et kriisi levikule lõpuks otsustav punkt panna.
Euroopa Ülemkogu president Herman Van Rompuy hoiab euroala ühiste võlakirjade üle vallandunud debatis Saksamaa ja Prantsusmaa poole, jagades seisukohta, et esmalt peavad Euroopa riikide majandused ja eelarvepoliitika omavahel n.ö lähenema – alles siis saab kaaluda ühiste võlakirjade emiteerimist.
Euroopa Keskpank kulutas eelmisel nädalal rekordilised 22 miljardit eurot valitsuse võlakirjadele, kui alustas Itaalia ja Hispaania võlakirjade ostmist, kirjutab uudisteportaal Bloomberg.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.