Euroopa Ülemkogu president Herman Van Rompuy hoiab euroala ühiste võlakirjade üle vallandunud debatis Saksamaa ja Prantsusmaa poole, jagades seisukohta, et esmalt peavad Euroopa riikide majandused ja eelarvepoliitika omavahel n.ö lähenema – alles siis saab kaaluda ühiste võlakirjade emiteerimist.
„Euroala ühised võlakirjad on mõeldavad siis, kui eelarved on päriselt sarnastunud, kui kõik on tasakaalus või peaaegu tasakaalus,“ ütles Van Rompuy laupäeval Belgia raadiokanalile RTBF.
Olukord, kus kolm euroala riiki vajavad välisabi ning riikide laenukoormad ulatuvad 6,6%st 142,8%-le SKPst vastavalt Eestis ja Kreekas, ei ole kindlasti õige aeg ühiste võlakirjade käibelevõtmiseks, vahendas agentuur Bloomberg.
Just selline radikaalne lahendus võib aga vajalik olla, et euroala võlakriis lõpuks pidama saada. Kreekale, Portugalile ja Iirimaale antud abipaketid kogusummas 365 miljardit eurot ning Euroopa Keskpanga tugiostud euroala võlakirjaturul kogusummas 96 miljardit eurot pole seni tulemust andnud.
Ühiste võlakirjade asemel on kriisi lahendus euroala päästefondi paindlikumas kasutuses, milles läinud kuul kokku lepiti. Nüüd on Van Rompuy sõnul oluline need muudatused liikmesriikides kiiresti ratifitseerida.
Ajalehes Le Figaro avaldatud artiklis kordas Prantsusmaa peaminister Francois Fillon, et ühised võlakirjad tõstaksid Prantsusmaa jaoks laenude teenidamise kulu ning riskiksid ohtu seada Prantsusmaa AAA tasemel reitingu.
Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble ütles reedel, et eelarvepoliitikat ühtlustamata riskivad ühised võlakirjad valla päästa inflatsiooni ning euro destabiliseerida. „Kuni euroalal ei ole ühtset eelarvepoliitikat, ei saa olema ka ühtset intressimäära,“ ütles Schäuble.
Saksa Ifo instituudi hinnangul tõstaksid ühised võlakirjad Saksamaa launukulusid aastas 47 miljardi euro võrra.
Van Rompuy sõnul vallandas investorite pagemise Itaalia ja Hispaania võlakirjadest alusetu paanika. „Turgudel ei ole alati õigus,“ ütles Van Rompuy, avaldades tunnustust Itaalia ja Hispaania valitsusele, mis on kinnitanud uued eelarvekärped.
Tuleval kuul saavad Van Rompuy sõnul lõpliku kinnituse reformid euroalal parema distsipliini jõustamiseks ning sealt edasi on järgmine samm kommunikatsioonipoliitika ühtlustamine, et liikmesriikide omavaheline nägelemine pidevalt turgude usaldust ei õõnestaks.
„Ma esitan (oktoobriks – toim.) mõned ettepanekud kommunikatsiooni ja kriisijuhtimise parandamiseks,“ ütles Van Rompuy. „Me peame edastama ühte sõnumit. Mitmehäälsus on vältimatu, kuid sõnum peab olema sama.“
Euroopa jätkab ka finantstehingute maksustamise idee lihvimist, kuid on vähe tõenäoline, et see 17 liikmega rahaliidus toimiks, kui seda ei kehtestada globaalsel tasandil, ütles Van Rompuy.
Seotud lood
17-liikmeline eurotsoon võib võlakriisist väljudes olla teistsugune, lausus president Toomas Hendrik Ilves intervjuus majandusuudiste kanalile Bloomberg.
Läinud nädalal sattus turgude rünnaku alla juba Prantsusmaa, oluline tugisammas euroala kriisi tõrjumiseks loodud abisüsteemides, mis on andnud uut hoogu debatile euroala ühiste võlakirjade loomiseks, et kriisi levikule lõpuks otsustav punkt panna.
Saksamaa ekspordiettevõtjate assotsiatsiooni BGA president Anton Börner astus kaalukatest äriliidritest esimesena avalikult välja euroala ühiste võlakirjade idee poolt, et võlakriisi levik lõpuks pidama saada – kõik muud abinõud on juba läbi proovitud.
"Investeerimisideede universumi" saates teeme juttu autodest ja autodesse investeerimisest. Kas eksklusiivse auto ostmine on kulu või investeering? Milliseid mudeleid valida, kui soovida, et nende väärtus aja jooksul tõuseks?