Euroala kriisi võiks peatada ühised võlakirjad

„See on ainus viis, kuidas lõpetada spekuleerimine raskustesse sattunud riikide vastu ning lõpmatult täienev pildiseeria  aina uutele tippkohtumistele siirduvatest Merkelist ja Sarkozyst,“ ütles läinud nädalal Saksa telekanalile ZDF antud intervjuus opositsiooni kuuluvate Saksa roheliste fraktsiooni kaasesimees Jürgen Trittin.

Homme kohtuvad Saksamaa kantsler Angela Merkel ja Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy Pariisis, kuid nagu Saksa valitsusallikas juba agentuurile Reuters kinnitada jõudis, midagi sensatsioonilist oodata ei maksa.

Vaatlejad hoiatavad, et alternatiiv euroala võlakirjale võib olla euroala lagunemine.

„Saksamaal ja teistel AAA reitinguga euroala riikidel tuleb otsustada, kas nad on valmis oma usaldusväärsusega riskima, et Hispaania ja Itaalia saaksid mõistliku hinnaga võlakirju refinantseerida,“ kirjutas finantsist George Soros läinud nädalal agentuuri Project Syndicate vahendusel avaldatud kommentaaris. Vastasel juhul vajavad varsti ka need riigid abipaketti, mis käib euroala abimehhanismidele selgelt üle jõu.

„Saksamaal ja teistel AAA reitinguga riikidel tuleks nõustuda mingit liiki ühiste võlakirjade süsteemiga,“ märkis Soros. „Muidu laguneb euro koost.“

„Ükski rahaliit pole püsinud ilma teatud ühise vastutuseta võlgade eest,“ ütles agentuurile Bloomerg Londonis asuva Euroopa uurimisinstituudi CER peaökonomist Simon Tilford. „Järjest enam süveneb arusaam, et see on ainus viis euroala stabiliseerimiseks.“

Itaalia rahandusminister Giulio Tremonti, kes avalikustas reedel uued abinõud Itaalia eelarvedefitsiidi vähendamiseks, kordas laupäeval üleskutset ka euroala ühisteks võlakirjadeks. Läinud aasta detsembris tegi Tremonti koos Luksemburgi peaministri Jean-Claude Junckeriga ettepaneku euroala ühise võlaagentuuri loomiseks.

Teema on jälle aktuaalne, kuna uus abipakett Kreekale ega euroala päästefondi EFSF volituste laiendamine pole turgusid veennud, et võlakriis on kontrolli alla saadud.

Fond on liiga väike Itaalia või Hispaania päästmiseks, kuid selle mahu mitmekordistamine praeguselt 440 miljardit eurolt on keeruline nii poliitiliselt kui rahaliselt. Prantsusmaa niigi kõrge võlakoorma võib see JP Morgani hinnangul tõsta enam kui 100%-le SKPst, mis ei õigustaks enam kindlasti niigi kahtluse alla sattunud tipptasemel reitingut. Ja viimane poleks kaotus Prantsusmaale üksi – ohtu satuks ka EFSFi tipptasemel reiting, mis võimaldab fondil praegu odavalt laenata.

Peamine vastuargument ühistele võlakirjadele on moraalne risk, millele viitas läinud nädalal ka rahandusminister Jürgen Ligi Eesti seisukohta põhjendades. „Kui võlakirjad saaksid regulaarseks instrumendiks liikmesriikide rahastamisel, tähendaksid nad moraaliriski - ülekulutajad saaksid võimaluse laenata usaldusväärsemate reitingu toel, konservatiivsemad aga lisakoorma,“ ütles Ligi online-intervjuus Äripäeva lugejate küsimustele vastates.

Sama on olnud Saksamaa peamine vastuargument – riigid vabanevad survest oma vastutustundetut käitumist muuta. Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble kordas nädalavahetusel, et seni kuni iga riik iseseisvat majanduspoliitikat ajab, on võlgade „kollektiviseerimine“ võimatu.

Võlakirjade pooldajad aga väidavad vastu, et „ühisrinne“ kummutaks turgude kahtlused üksikute euroala riikide maksevõime suhtes ning välistaks olukorra, kus mingil põhjusel tekkinud usalduskriis ka maksevõimelise riigi likviidsuskriisi ajab. Ühtlasi pääseks Euroopa Keskpank võlakirjade tugiostudest, mis on vastuolus keskpanga mandaadiga ning mis võib halvimal juhul nõuda liikmesriikidelt keskpanga rekapitaliseerimist.

Tekiks suur ja likviidne võlakirjaturg, mis lubab eeldada ka madalamaid võlakirjaintresse. Turgude distsiplineerivat toimet aitab aga hoida näiteks kahte sorti võlakirjade emiteerimine – ühise garantiiga kuni 60% ulatuses SKPst, mis on euroala norm ja ülejäänud osas iga riigi oma vastusel kõrgema intressimääraga, nagu on välja pakkunud Brüsseli Bruegeli mõttekoja analüütikud. Oma ettepanekud ja analüüsi euroala ühiste võlakirjade loomiseks esitab oktoobriks ka Euroopa Komisjon.

Saksamaa valitsust nõustavate ekspertide ringi kuuluv Peter Bofinger usub, et lõpuks ei jää Saksamaale muud valikut kui võlakirjadega nõustuda.

„Usun, et järgmise 12 kuu jooksul näeb ilmavalgust midagi euroala võlakirjade sarnast. Kas seda just nii nimetatakse, see pole tähtis. Kuid meil on vaja ühist mehhanismi, kuna vastasel juhul on rahaliidu lagunemise risk liiga suur,“ ütles Bofinger agentuurile Reuters.

Mida see tähendaks ekspordist sõltuvale Saksa majandusele, näitab praegu ilmekalt ülitugeva valuutaga maadleva Šveitsi käekäik.