Soome ja Kreeka jõudsid kokkuleppele Soome garantii saamiseks uuele tugipaketile. Selle järgi talletab Kreeka Soome riigi arvele teatud summa. Lepe vajab euroala riikide heakskiitu.
Kokkuleppe kohaselt talletab Kreeka Soome riigi arvele summa, mis koos sellele määratud intressidega katab pikas perspektiivis Soome garantiile vastava rahasumma. Ministeeriumi teates polnud märgitud ei intresside suurust ega esialgse Kreeka deposiidi mahtu, samuti selgitatud "pika perspektiivi" kestvust.
Kui Kreeka on täitnud kõik oma kohustused tema abipaketis osalenud riikide ees, saab ta nii deposiidi, kui sellele kogunenud intressid tagasi. Kui Soome garantii läheb Kreeka maksejõuetuse tõttu kasutusele, realiseeritakse Kreeka deposiit eelisjärjekorras.
"Ma pean läbirääkimiste tulemust päris heaks," lausus Soome rahandusminister Jutta Urpilainen Kauppalehtile. Kokkulepe eeldab veel teiste euroala riikide heakskiitu.
Juulis toimunud euroala tippkohtumisel otsustati Kreekale antava abi suuruseks 109 miljardit eurot. Pakett sisaldas ka tingimust, et erasektor uuendab Kreekale antud laene 135 mld euro eest. Soome osakaal Kreeka paketis on ca 1,4 miljardit eurot.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Euroala kaalub, et annab Soomele ja teistele Kreekale ajutise stabiliseerimisvahendi kaudu laene andvatele riikidele tagatisi Kreeka pankade aktsiate kujul, kirjutab Saksa majandusajaleht Handelsblatt.
Soome peaminister Jyrki Katainen on valmis erileppe Kreekaga ümber vaatama, kuid mitte sellest loobuma, ehkki erandi üle puhkenud vaidlused ähvardavad abipaketi laiali lammutada.
Kui paar päeva tagasi teatas Soome rahandusministeerium, et on jõudnud Kreekaga kokkuleppele tagatisraha saamises abipaketis osalemise eest, siis täna lükkas Kreeka need väited ümber.
Kahepoolsed kokkulepped, mis nõuavad Kreekalt abilaenu eest tagatisi, võivad kaasa tuua Kreeka ja teiste euroala raskustes riikide reitingu alanemise, hoiatas täna agentuur Moody’s.
Mõned trendid jäävad meiega kauaks, mõned kaovad sootuks ja mõned muutuvad, kohanedes hetkeolukorraga. Ettevõtete keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisstandardid (Environmental, Social and Governance – ESG) peavad muutuma, seda eriti seoses eelseisvate struktuursete muutustega poliitikas. Olukord näib olevat Trumpi tulekuga kardinaalselt muutunud, kuid tegelikult on muutused toimunud juba päris pikka aega.