Rahandusminister Jürgen Ligi esitab homme valitsusele heakskiitmiseks euroala päästefondi Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) raamlepingu eelnõu ja riigikogu otsuse eelnõu EFSF liikmelisusest tulenevate garantiikohustuste võtmiseks.
EFSF on 2010. aastal euroala riikide poolt asutatud eraõiguslik institutsioon, mis annab euroala stabiilsuse tagamiseks erakorraliselt finantsraskustesse sattunud euroala riikidele toetuslaene majanduspoliitika programmide ja neis sätestatud rangete majanduspoliitiliste tingimuste alusel. EFSF laenab toetuslaenude andmiseks vajaliku raha finantsturgudelt ning nende laenude tagatiseks on euroala riikide poolt välja antud garantiid. Fond lõpetab uute kohustuste võtmise 2013. aastal, mil seda hakkab asendama Euroopa stabiilsusmehhanism.
Fond osaleb Iirimaa ja Portugali toetusprogrammides ning ka uues Kreeka programmis.
Raamlepingu muudatustega kindlustatakse fondi laenuandmise võime kuni 440 miljardit eurot, laiendatakse fondi võimalusi sekkuda euroala stabiilsuse tagamiseks ning sätestatakse Eesti liitumine fondiga.
Fondiga liitudes teeb Eesti sissemakse aktsiakapitali 48 000 eurot ning võtab endale kohustuse garanteerida EFSF-i võlakohustuste põhisummat maksimaalselt 1,995 miljardi euro ulatuses. Eesti liitumine jõustub kui riigikogu on nimetatud garantii andmise heaks kiitnud ning raamlepingu on heaks kiitnud kõik selle osalised. Tõenäoliselt osaleb Eesti EFSF-i tegevuses alates oktoobrist.
Seoses Iirimaa, Portugali ja plaanitava Kreeka programmidega on Eesti hinnanguline garantiikohustus 660 miljonit eurot.
Seotud lood
Eesti panus euroala päästemehhanismi on suhestatuna riigi SKPsse kõige suurem – 13,8%. Vähim panustab Luksemburg – 4,7% SKPst.
Riigivõlakirjad on ühed likviidsematest ja stabiilsematest finantsinstrumentidest, millesse pangad, pensionifondid jt turuosalised oma vabu vahendeid saavad paigutada. Aeg-ajalt aga juhtub, et mõni riikidest ei maksa laenu tagasi ning selle tagajärjel ei usaldata enam riigivõlakirju endisel määral, mis muudab laenamise kallimaks ka teistele riikidele, kirjutab advokaadibüroo Sorainen jurist Andres Tupits oma kommentaaris.
Sel nädalal uuesti tuld võtnud euroala võlakriis, mis noolib suurriike Itaaliat ja Hispaaniat, sunnib rahaliidu riike aasta eest loodud päästefondi kordades suurendama.
Äripäeva küsimusele, mida arvab Eesti Euroopa Komisjoni presidendi Jose Manuel Barroso sel nädalal liikmesriikidele tehtud ettepanekust vaadata euroala päästefondiga seonduv uuesti üle, sealhulgas fondi suurendamine, vastas rahandusministeerium järgmiselt:
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.