• OMX Baltic0,09%271,91
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn0,33%1 732,68
  • OMX Vilnius−0,22%1 064,37
  • S&P 5001,1%6 040,04
  • DOW 300,91%43 297,03
  • Nasdaq 1,35%20 031,13
  • FTSE 1000,42%8 136,99
  • Nikkei 225−0,32%39 036,85
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%103,92
  • OMX Baltic0,09%271,91
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn0,33%1 732,68
  • OMX Vilnius−0,22%1 064,37
  • S&P 5001,1%6 040,04
  • DOW 300,91%43 297,03
  • Nasdaq 1,35%20 031,13
  • FTSE 1000,42%8 136,99
  • Nikkei 225−0,32%39 036,85
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%103,92
  • 16.09.11, 17:40
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Abistamisel on omad riskid

Raskustes riikide abistamisel tuleb miinimumi viia risk, et tulevikus jälle kergekäeliselt laenama hakatakse, leiab Ardo Hansson.
Äripäev palus Eesti poliitikakujundajatel avaldada oma mõtteid, mida nende arvates euro praeguses ülesehituses muuta tuleks, mida võiks sisuliselt tähendada euroala majandusvalitsus ja eelarveliit ning millisel viisil võiks laheneda ülemäärase võlakoorma probleem reas riikides.
Mida oleks euro ülesehituses vaja muuta, milliseid vajakajäämisi n-ö  kompenseerida, et ühisraha euro toimiks ja püsima jääks?Mina arvan, et selleks, et ühisraha toimiks ja püsima jääks, peab iga pakutav lahendus vastama neljale kriteeriumile.
Esiteks peab see olema vastuvõetav finantsiliselt tugevamatele eurotsooni riikidele (k.a Eesti). Teiseks peab arvestama, et on juhuseid, kus riigivõla koorem võib jõuda tasemele, mis ei ole enam jätkusuutlik.
Kolmandaks peab see minimeerima ühe riigi probleemide kandumise teistesse riikidesse. Neljandaks peab lahendus minimeerima nn moraaliriski ehk seda, et paljud hakkavad väga kergekäeliselt laene võtma või andma lootuses, et neid probleemide tekkides aidatakse.
Mul on mõtteid ka täpsemate meetmete suhtes ja ma loodan, et saan neid arutada Eesti Panga nõukogu liikmetega.
Mida sisuliselt tähendaks euroala majandusvalitsus ja eelarveliit?Olen endalt sedasama küsinud ja ootaksin nendelt, kes selliseid ettepanekuid üldsõnaliselt välja käivad, selgitust selle kohta, mida nimetatud liit kaasaks ja kuidas see hetkeprobleeme lahendaks.
Suurem eelarveline integratsioon on loomulikult Euroopa Liidu üks võimalik pikaajaline suund. Siiski, järgmise paari aasta jooksul on selle rakendamine vaevalt võimalik ja selleparast on see hetkeprobleemidele lahenduse otsimisel pigem segavaks asjaoluks.
Samuti ei saa ma aru, miks raha koondamine ühte kohta peaks ilmtingimata tähendama selle paremat majandamist.
Kuidas võiks laheneda euroala osade riikide tohutu võlakoorma probleem?Põhiline lahendus peaks tulema probleemides võlgnikelt ja võlausaldajatelt endilt. Eesti ja teiste Balti riikide hiljutine kogemus on näidanud, et järsk riigikulude kokkutõmbamine on võimalik ja et selline julge tegutsemine võib viia kiirele taastumisele.
Kui vaja, siis peavad oma rolli mängima ka probleemsetele riikidele laenajad, eriti kui seda raha on laenatud kõrgema kasumisaamise lootuses. Hiljutised lepingud nende laenuandjate kaasamiseks on selles mõttes positiivsed.
Kui nimetatud võlgnikud ja laenuandjad töötavad välja jätkusuutliku plaani, siis võivad teised osapooled (teised riigid) küll laenata, aga kindlasti ei peaks neilt tagastamatut abi ootama.
Ardo Hansson kandideerib ka Eesti Panga presidendi ametikohale.

Seotud lood

Uudised
  • 16.09.11, 14:59
Vare: Kreekat tuleb karistada kogu rivi ees
Kreekat tuleb näitlikult karistada "rivi ees", et teistel riikidel poleks enam kiusatust üle jõu elada, ütles Arengufondi nõukogu esimees Raivo Vare.
Uudised
  • 16.09.11, 07:44
Pajula: EL meenutab hullusärki
Eurotsoon meenutab järjest enam rahutule kontinendile selga tõmmatud hullusärki, millest viimane nüüd välja tahab rabeleda, märkis SEB ökonomist Hardo Pajula.
Arvamused
  • 16.09.11, 07:20
Õudne lõpp või lõputu õudus, kolmandat teed pole
Tänases Äripäevas püüavad Eesti arvamusliidrid lahendust leida Euroopa Liitu ähvardavale kriisile. Millisel viisil võiks laheneda ülemäärase võlakoorma probleem reas riikides? Mida euro praeguses ülesehituses muuta tuleks? Mida võiks sisuliselt tähendada euroala majandusvalitsus ja eelarveliit.
Uudised
  • 16.09.11, 07:04
Kuidas euro toimima saada?
Eestil tuleb euroala riigina  riigikogul näol septembri lõpuks otsustada.
  • ST
Sisuturundus
  • 20.12.24, 18:09
Navalis Group Shipbuilding & Offshore: 2024. aasta tulemused – uute võimaluste ja saavutuste aasta
Navalis Group on tuntud ettevõte, mis on tegutsenud laevaehituse, laevaremondi ja avamere ehituste valdkonnas juba üle 23 aasta. Navalis Group-i koosseisu kuulub mitu ettevõtet, mis töötavad edukalt ja tulemuslikult laevatehastes Eestis, Leedus, Soomes, Saksamaal ja Hollandis. 2024. aasta oli Navalis Group-i jaoks väga oluline, aidates kaasa ettevõtte arengule ja positsioonide tugevdamisele turul. Ettevõte näitas dünaamilist arengut, tuues turule uusi teenuseid, tugevdades rahvusvahelist koostööd ja täiustades siseprotsesse.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele