Kohustusena ma näen seda, kui Kreekas on maavärin või midagi väga hullusti, siis peab appi minema, aga kas see on abistamise koht, kui teine elab sisuliselt käed kõhu peal, kommenteeris ASi Spratfil juht Peeter Loim Eesti osalust euroala päästefondis.
"Kreeklane töötab lühendatud töönädalaga ning on pika puhkuse peal," lisas ta.
Loim märkis, et ta pole täiendavat informatsiooni euroala päästefondi kohta otsinud, sest nii kui nii tehakse asi jõuga ära. "Ega ma hästi ei suhtu. Üks ja ainuke põhjus on see, et oleme ise selles seisuses, et peaks meid aitama. Ma ei näe seda kohta, kus Eesti võiks praegu rihma kokku tõmmata. Meil laguneb üks ja teine asi, igal pool on raha vaja, päästeteenistusel jne," arutles Loim päästefondi teemal.
Ta lisas, et kui võrdleme elatustaset, on nende järg, keda me Kreekas aitame, natukene parem kui meil. "Kui neil on asjad käest ära, siis mitte sellel põhjusel, et midagi on juhtunud, näiteks loodukatastroof. Lihtsalt, riik ei saa oma asjadega hakkama ja aidata seda, kes tegelikult ei vaja abi, pole minu meelest mõistlik," rääkis Loim.
Raha võiks sinna anda siis, kui asjal oleks mingi lootus või mõte, lisas ta. "Mulle meeldis Neivelti ütlus täna, et kui keegi räägib garantiist ja et see ei ole raha, siis see ei ole terve mõistusega inimene. Ma tahaks meie valitsuselt seda sama küsida, et tuleks järgi jätta ja rääkida asjast. Juhul, kui on põhjendatud värk, miks mitte, tuleb aidata. Aga ma näe seda põhjust täna," sõnas Loim.
Homme läheb riigikogus esimesele lugemisele Eesti osalemine euroala päästefondis EFSF. Äripäev küsis ettevõtjatelt, kas Eesti peaks homme abipaketis osalemise ära otsustama või otsuse edasi lükkama.
Seotud lood
Bauhof Group ASi juht Toomas Tiivel loodab, et riigikogu liikmetel on vastus olemas, kas hääletada homme euroala päästefondis EFSFis osalemise poolt või vastu.
Tänu reservidele saab Eesti Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi maksetega hakkama, see ei löö meid jalust, ütles rahandusminister Jürgen Ligi riigikogus.
Kui ma oleksin riigikogu liige, siis ma hääletaks kindlasti EFSFi poolt, kommenteeris ettevõtja Jüri Käo Eesti osalemist euroala päästefondis EFSF.
Euroalal käivad juba arutelud reaalseid rahalisi sissemakseid nõudva alalise päästemehhanismi ESM ennetähtaegseks käivitamiseks, et võlakriis pidama saada.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.