Tänu reservidele saab Eesti Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi maksetega hakkama, see ei löö meid jalust, ütles rahandusminister Jürgen Ligi riigikogus.
Garantii antakse Ligi kinnitusel arvestusega, et see on kõikidele riikidele ja mehhanismile jõukohane.
Rahandusminister rõhutas, et EFSF ei anna tagastamatut abi, vaid laene. "Eesti ega partnerid kaitsevad end kriisi leviku eest ja annavad hädas olevatele riikidele võimaluse oma majandust korrastada," rääkis Ligi fondi põhimõttest, mille raha saavad kasutada Kreeka, Iirimaa ja Portugal.
Küsimusele, kust võtab Eesti ligi kaks miljardit eurot juhul kui olukord peaks pöörduma käendaja kahjuks, vastas Ligi: "Jutt ei ole kahest miljardist, sest maksimaalselt garanteerime 1,2 miljardit."
Ministri sõnul eeldatakse, et EFSFi antud summadest läheb kahe aastaga käiku vaid kolmandik. Seega jaguneb Eesti poolt antud 400 miljonit eurot kolme riigi vahel.
Meil on vaja tulemüüri, et anda nendele riikidele aega oma probleeme lahendada, sõnas Ligi.
ESFSi maht on 440 miljardit eurot ja Eesti panus moodustab sellest 0,28%.
Seotud lood
Bauhof Group ASi juht Toomas Tiivel loodab, et riigikogu liikmetel on vastus olemas, kas hääletada homme euroala päästefondis EFSFis osalemise poolt või vastu.
Täna-homme arutlevad Euroopa rahakriisi teemal riigikogu liikmed, järgneb rahanduskomisjoni liikme Eiki Nestori (SDE) arvamusartikkel.
Eesti huvides on raskustes Kreeka aitamine, sest probleemid puudutavad kõiki euroala riike, usub riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sester.
Kohustusena ma näen seda, kui Kreekas on maavärin või midagi väga hullusti, siis peab appi minema, aga kas see on abistamise koht, kui teine elab sisuliselt käed kõhu peal, kommenteeris ASi Spratfil juht Peeter Loim Eesti osalust euroala päästefondis.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.