Kas lihast saab rikaste kaup? Kui suur tuleb hinnatõus?

Äripäeva lugejate küsimustele vastas eile Maag Lihatööstuse juht Olle Horm. Hormi arvates kasvavad toorainete hinnad tuleval aastal üle 20%.

Kui suureks prognoosite lihatoodete hinnatõusu? Mis seda tekitavad? Tooreaine hinnad tõusevad järgmisel aastal tõenäoliselt üle 20%, selle peamiseks põhjuseks on seakasvatuse tsüklilisus. Eelmine aasta oli erakorraline, mil sealiha hind oli väga madal ja vilja hind väga kõrge. Seepärast vähendati sigade arvu. Kuna siga kasvab üheksa kuud, siis on nõudlus praegu suurem kui pakkumine. Ära ei saa unustada ka seda, et 1/7 maailmast ehk hiinlased söövad järjest rohkem sealiha, mis kasvatab nõudlust ka maailmaturul.

Saan ma siis õigesti aru - Maag tõstab järgmisel aastal hinda 20%? Eestis on üle 100 lihatööstuse ning konkurents väga tihe. See ei tähenda veel seda, et kui tooraine hinnad tõusevad üle 20%, siis ka väljamüügihinnad nii palju tõusevad. Mingil määral ehk küll, aga kindlasti mitte nii palju.

Kui palju kasvab Maagi käive ja kasum sel aastal, milliseid tulemusi ootate uuelt aastalt? Käive kasvab umbes 10%, kuid kasum langeb tänu oluliselt tõusnud tooraine hindadele. Uuel aastal võitleme turuosa kasvu nimel, mis eeldab mahtude suurenemist.

Kas teil on tegevuskava juhuks, kui käive langeb 20-30%? Aastal 2009, kõige sügavamal masuaastal, langes meie käive 5%. Usun, et sellest suuremat langust ei tule. Otsest tegevuskava ei ole, kuid kui selline asi juhtub, tuleb hakkama saada.

Palju saab tootja keskmiselt toote letihinnast endale? Kaubanduskettide juurdehindlus jääb 15-30% vahemikku, lisandub käibemaks. Sõltub tootest ja ketist. Laias laastus veidi üle poole.

Kas lihatööstuses on suund pigem odavamate toodete arendusse või jaksab kohalik klient piisavalt steigiliha ja suitsuvorsti osta? Soodsate ja kallimate toodete osakaal on väga stabiilne. Arendustöö käib eelkõige kvaliteedist lähtuvalt erinevates hinnaklassides. Ka soodsad tooted on kvaliteetsed. Eestlane sõi ka masu ajal sinki väga hea meelega, samuti suitsuvorsti. Toit on selline valdkond, mille arvel hakkavad inimesed kokku hoidma kõige viimase asjana.

Mis Te arvate Marje Josingu süngest prognoosist, et tuleviku maailm ei saa toituda samamoodi kui meie praegu, et liha muutub luksuskaubaks? Euroopa ja Ameerika elab laenuraha toel üle jõu, kuid see ei puuduta ainult liha, vaid kogu tarbimist. Palju sõltub ka sellest, kuidas EL kavatseb jätkata oma põllumajandustoetuste poliitikat. Mina ei arva, et liha on luksuskaup või selleks ka kunagi saab. Sööma peab inimene igal juhul ning ainult juurviljadest pole inimene aastatuhandete jooksul kunagi toitunud.

Kas usute, et tuleb uus kriis? Euroopa sarnaselt edasi elada ei saa, midagi peab muutuma. Samas - Eesti seis on suhteliselt hea - me ei teeni eriti palju, aga meie kulud on ka madalaks (loe: rasvatuks) lihvitud. Samas peame arvestama, et välismõjudele oleme väga avatud. Kui Euroopas tuleks suur kriis, saame kindlasti puudutada, kuid see ei oleks nii fataalse iseloomuga, kui võib juhtuda Kreekas. Mõnes mõttes on kuskil muidugi kogu aeg kriis ja kuskil hästi. Ma ei dramatiseeriks ei Kreeka ega eurotsooni negatiivseid arenguid üle. Elu on ka pärast sõdu edasi läinud. Midagi sellist pole ammu olnud.

Kas turul on ruumi veel mõnele lihatööstusele ja kuidas jaguneb turg praeguste tegijate vahel? 5 suurema lihatööstuse käes on 70% valmistoodete turumahust, mis tähendab, et ülejäänud 95 jagavad 30%. Keda selline turuolukord ei ehmata, tere tulemast konkureerima!

Kas Maagil võiks lähiajal tekkida plaan börsile minekuks? Maag on suur kontsern, millest lihatööstus on vaid üks osa. See on selgelt küsimus ettevõtte omanikele. Üldiselt vastates on börsile mõtet minna siiski vaid juhul, kui ettevõte vajab oluliselt lisakapitali, mille kaasamiseks pangalaen ei ole kõige parem viis.