Euroopa Komisjon esitas täna ettepaneku kehtestada uus maks, finantsteenuste maks, mis jõustuks aastast 2014 ning millest laekuks umbes 57 miljardit eurot aastas.
Ettepanek on kehtestada kõigis 27 liikmesriigis finantstehingutele minimaalne maksumäär, teatas Euroopa Komisjon. Aktsia- ja võlakirjatehingutel oleks maks 0,1%, tulevikutehingutel 0,01%.
Uue maksuga maksustatakse pangad, investeerimisfirmad, kindlustusfirmad, pensionifondid, aktsiamaaklerid, riskifondid, vahendas agentuur Bloomberg.
Maksuga tagatakse see, et finantssektor annab oma osa eelarvete konsolideerimisse, teatas komisjon.
Enne kui EL plaani novembri alguses Prantsusmaal toimuval G20 riikide tippkohtumisel esitleb, arutavad seda euroliidu liikmesriigid.
Ettepanekuga kaasnevas mõjude uuringus nendib komisjon, et pikas perspektiivis küünib maksu negatiivne mõju 0,5%-le SKPst. Maks mõjutab turgude käitumist ning sunnib finantssektorit muutma oma ärimudeleid nagu kõrge sagedusega ja kauplemisrobotite kauplemine..Finantsteenuste maksustamise ettepaneku tegi komisjon ka 2010. aastal, kuid see ei leidnud toetust. Finantssektori sõnul mõjutaks maks negatiivselt reaalmajandust, kuna pangad kannaksid kasvanud kulud klientidele edasi.
Suurbritannia majandusminister Vince Cable ütles, et maksuteema on liikmesriikide pädevuses ning et EL ei saa Suurbritanniat sundida sellist maksu kehtestama.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti valitsus otsustas saata Euroopa Komisjonile kirja, millega ühineb nende riikide ringiga, kes soovivad finantstehingute maksu küsimuses tõhustatud koostöö ettepanekuid.
Investorite kindlustunne taastub alles siis, kui ELi riigid saavutavad üksmeele ja kuulujutud asenduvad konkreetsete tegudega, kinnitas LHV Pank.
Finantstehingute maks võidakse kehtestada esialgu vaid eurotsoonis. Maksu poolt on Saksa- ja Prantsusmaa, vastu Suurbritannia, Rootsi ja Holland.
Euroopa Komisjoni maksunduse ja tolliliidu ning auditi ja pettusevastase võitluse voliniku Algirdas Shemeta arvates on viimane aeg, et finantssektor annaks oma osa riigi rahanduse toetamiseks.
Odav elekter ja tootmisvõimsuste suurendamine on kujunenud justkui Eesti Nokia leidmiseks. Majandusanalüütik Mihkel Nestor ja AVH Grupi tegevjuht ning endine Enefit Greeni finantsjuht Veiko Räim arutlevad, milline on selle Nokia mõju majandusele.