Eesti valitsus otsustas saata Euroopa Komisjonile kirja, millega ühineb nende riikide ringiga, kes soovivad finantstehingute maksu küsimuses tõhustatud koostöö ettepanekuid.
Rahandusministeeriumi ELi ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Meelis Meigase sõnul peaks ettepanek lähtuma Euroopa Komisjoni mullu 28. septembril esitatud finantstehingute maksustamise ettepaneku rakendusalast ja põhimõtetest.
Samuti ei välista Eesti võimalust, et finantstehingute maksust laekuks mingi osa otse ELi eelarvesse.
Riigikogu arutab valitsuse seisukoha kinnitamist 12. oktoobril, seejärel saab Eesti Euroopa Komisjonile taotluse esitada.
"Finantstehingute maksu kehtestamise lõppeesmärgiks peaks olema, et sellega ühineks tulevikus võimalikult palju riike, ka väljastpoolt euroala ja ELi," ütles Meigas.
Septembri lõpus saatsid Saksamaa ja Prantsusmaa rahandusministrid Euroopa Komisjoni maksuvolinikule ja teistele liikmesriikidele kirja, milles kutsuvad asjast huvitatud riike nn süvendatud koostööle, et finantstehingute maks reaalsuseks saaks.
Tänaseks on sellisest valmisolekust märku andnud lisaks Saksamaale ja Prantsusmaale veel Austria, Belgia, Portugal ja Sloveenia. Soomes on mõte aga tekitanud äreva debati.
Homme arutavad asjade seisu Luksemburgis kohtuvad Euroopa Liidu riikide rahandusministrid.
27. septembril ütles peaminister Andrus Ansip pärast finantstehingute maksu arutamist valitsuse kabinetiistungil, et Eesti on huvitatud vähemalt maksu algatusgrupis osalemisest, et uue maksu põhimõtete väljatöötamisel kaasa rääkida.
Ansipi sõnul ei taha valitsus Eesti majandust finantstehingute maksu kehtestamisega kahjustada. Parimal juhul võiks taoline maks olla üleilmne. Ka juhul, kui Euroopa Liidus 27 liikmesriiki rakendaks seda ühtemoodi, võiks ta olla hea ja õiglane.
"Sest tunnistagem, pangandussektor võrreldes teiste majandussektoritega on alamaksustatud," lisas Ansip.
Seotud lood
Leedu on edasi lükanud plaani võimalikust liitumisest finantstehingute maksuga, mille ettevalmistus- ja algatusgrupiga on 11 riigi seas liitunud ka Eesti.
Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble ütles täna Brüsselis, et riigid, kes on asjast huvitatud, peaksid saama finantstehingute maksuga edasi minna.
Euroopa Liidu rahandusministrite viimasel kohtumisel läinud nädalal jõuti üksmeelele, et finantstehingute maks võib teoks saada n.ö tõhustatud koostöö korras, mis eeldab vähemalt üheksa riigi toetust – toppama jäämine oleks takistanud näiteks Austrias ja Saksamaal euroala alalise päästemehhanismi ESM jõustumist.
Rahandusminister Jürgen Ligi ütles, et finantstehingute maksu osas on Eesti praeguseks teinud vaid avalduse valmisolekust koostööd teha, ei enamat.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.